Luudus
Maastigu’

Karula kundistigu suhtõlidsõ’ ja tävvelidse’ korgusõ’ olõ-i suurõ’. Tävveliidsi korguisi vahe’ om 70 m (68 kuni 138 m) ja suurõmb jago maast om 75 kooni 100 m üle merepinna. Kaitsõala kõgõ korgõmb mägi om Rebäsemõisa Tornimägi (137,8). Mäekundõst ja säländüist omma’ tähtsämbä’ Kaika kundistu ja maa’ Ähijärvest lõunõ puul.

Karula perändüskultuurmaastik om mitmõsaa aastaga joosul inemise tegemiisi mõol kujonu maastigutüüp, kon hajovalla talo’ vaihtõlõsõ’ nurmõsiilõ, mõtsasaari, suulaikõ ja hainamaiõga. Maastigu vällänägemine om tan sääntses lännü maa-arimisõ peräst: mõts om hariligult äkiliidsi mäki otsan (nn. mõtsamütsü’) vai mäki äkilidsembide nõlvo pääl ni ümbre mõtsa om tsõõrin nurmõ- vai hainamaa. Tasatsõmba’, maa-arimisõs sündsä’ mäeotsa’ omma’ lakõ’. Nõlvo pääle omma’ kujonu’ kooni 1,5 miitre korgudsõ’ künnüperve’. Mäekuntõ vaihõl orõn omma’ inämbüisi suumõtsa’ vai suuhainamaa’.

Perändüskultuurmaastigu’ jääse’ inämbüisi rahvuspargi põh'apoolitsõhe jakko Rebäsemõisast Iiperäni ja Karkkülä ümbrele. Tinu-Peräkonnu ümbrelt omma’ umal aol inemise’ är’ kiudutõdu’, sinnä’ om mõts pääle kasunu ja pia kõik perändüskultuurmaastigu’ omma’ är’ häönü’.

 Perändüskultuurmaastikkõ all om parhilla umbõs 30% rahvuspargi maist.

Karula luudusmaastik om suurõ’ mõtsa’ üten järvi ja soiõga. Karulan om Lõunõhummogu-Eesti kõgõ suurõmb mõts, miä küünüs kavvõhe üle rahvuspargi piire. Tüüpiline luudus­maastik om rahvuspargi lõunõjaon ni Õdrõjärve ja Kaugjärve ümbre.

 Luudusmaastikkõ all om umbõs 70% rahvuspargi maist.

Maastikkõ päämädse’ hädä’ omma’ traditsioonilidsõ maapruukmisõ vähänemine, säädüse­vastalinõ maavarro välläkaibminõ, ülearvo kõva maaparandus ni mõtsa- ja maamajandus.

Naide häti iist piät maastikkõ hoitma, piät perrä valvma, et ehitüse ja kaibmisõ man säädüisist kinni’ peetäsi, piät maastikkõ uurma ja kaardi pääle pandma. 

Vii’
Karula vii’ 

Ku suur maaijä är’ sulli, tekkü Karula kuplidõ vaihõlõ hulga järvi; 40 naist jääs rahvuspargi maiõ pääle. Põh'apoolidsõ’ Karula järve’ kuulusõ’ Korgõ-Eesti rammulidsõ viiga järvi hulka. Mäekuntõ seen olõvan moreenin om karbonaatliidsi kivve, tuuperäst om vii seen mineraalõ inämb. Vesi om tan ka neutraalsõ vai veidü’ alosõlidsõ toimõga. Teno kõgõlõ taalõ või järvist löüdä’ hulga väega mitmõsugumast ello. Lõunapoolidsõ’ Harglõ nõo piirkunna järve’ kuulusõ’ Lõunahummogu-Eesti laiha ja põrmudsõ viiga järvi hulka. Karula järve’ omma’ inämbüisi madala’ ja viihaino täüs ni tüküse’ kinni’ kasuma. Karula rahvuspargi kõgõ suurõmb järv om Ähijärv (176 ha) ja kõgõ süvemb Savijärv (18 m).

Järvi kõgõ suurõmba’ hädä’ omma’ ülearvo pall'o inemiisi käümist, vii tsolkminõ, vii korgusõ muutuminõ, rüüvpüüdmine ja järvi viirde majjo ehitämine. Naidõ häti vasta saa api, ku laskõ’ järvi mano vedemb inemiisi, lõpõta’ är’ vii tsolkminõ, häötä’ mõnõst paigast är’ majaja’ (kopra’), valva’ majjo ehitämise perrä, ja ütteluku kontrolli’ järvi saisukõrda.

Jõõ’ ja uja’ omma’ Karula rahvuspargin tsill'okõsõ’, selle et rahvuspark om Eesti üten tähtsämbän viilahkmõkotussõn. Rahvusparki küünüs Väiku põh'apoolinõ jago Haabsaarõ uja valglast. Tuu käü Võrtsjärve (Peipsi) vesikunna ala. Võrtsjärve joud Haabsaarõ uja vesi Ärnu jõkõ ja säält edesi Väikut Imäjõkõ piten. Kõik muu’ rahvuspargi maa’ jääse’ Liivi lahe vesikunda. Liivi lahtõ joud rahvuspargist välläjuuskjidõ jõki-ujjõ vesi Koiva jõkõ piten. Õkva Koivahtõ juuskva’ rahvuspargi õdagupoolõ päält Laanõmõtsa uja ja hummogu puult (Sibula järvest) pääle nakkav Mustjõgi. Harglõ ja Ahelo jõõ’, miä nakkasõ’ pääle lõunõ puult, juuskva’ Mustajõkkõ. Silla (Labassaarõ) uja ja Arujõgi juuskva’ ummakõrda Harglõ ujja ja Ubajärve uja, miä nakkas Ubajärvest, juusk Ahelo jõkkõ.

Kõgõ suurõmb jõki-ujjõ oht om vii tsurkminõ. Tuu är’hoitmisõs tulõ perrä kaia’, et kiäki es lasknu jõkkihe-ujjõhe umma tsolgivett. 

Mõtsa’

Mõtso all om päält 70% kõigist kaitsõala maist. Karula rahvuspargi mõtsa’ või jaka’ kolmõ esi’sugumastõ jakko: 

1.    Põh'apoolinõ madalidõ kuntõga palo- ja laanõmõtso jago. Taa om üts suur, üteline mõtsajago, kon kasvokotusõtüübi’ pall'o ei vaeldu’ ni elokundõ vaihõ’ tulõva’ inämbüisi mõtso esi’sugutsõst vannusõst. 

2.    Puulkaarin õdagu puult hummoguhe küünüs Rebäsemõisa-Mähkli-Kaika-Iiperä piirkund. Sääl omma’ inämbüisi mäki otsan aromõtsa’ ni mäki vaihõl lago- ni hainasuumõtsa’. Taa om perändüskultuurmaastik, miä om olnu kavva inemise mõotusõ all ni pall'o’ elokunna’ ommaki tan tegünü’ õnnõ tuuperäst. Mõtsa’ kasusõ’ tan inämbüisi tsill'okõisin saarin mäkuntõ otsan vai nõlvo pääl. Mõtso vaihõl omma’ nurmõ’ ja niidü’. 

3.    Lõunõpoolitsõn mõtsajaon om väega muutlik maakujo, inämb esi’sugumaidsi mõtsasortõ ni suurõmb luudusmõtsu  osakaal. Taaha jakko jääs pia puul kõgõst rahvuspargi maast. Tan om kaitsõala ainugõnõ luudusreservaat (Pautsjärve) ja inämbüs tsihtkaitsõvöid. Luudusmõtsa’ omma’ tan alalõ vaihtõlõja maakujo peräst, miä tege mõtso majandamisõ rassõmbas. Mõtsasordõst om tan kõgõ inämb palomõtsa, haina-samblõsuu- ja samblõsuumõtsa. 

Lubjadsõ moreeni pääl kasusõ’ Karulalõ umadsõ’ kundimõtsa’. Kundimõtsa’ kasusõ’ inämbüisi perändüskultuurmaastikkõ mäekuntõ otsan, kon maa om kuiv ja lubjanõ (Liinamägi, Kirsimägi, Ala-Tino, Haukamäe, Ähijärve põh'aõdagukallõs jt). 

Varigu’ kasusõ’ väega hää maa pääl. Sääne maa om inämüisi üles arit, tuuperäst om varikit jäänü’ alalõ saarildõ õnnõ äkilidsembide mäekaldidõ pääle. Nurmi mõtsakasumisõga nakkas varikit jäl’ mano tulõma. Rahvuspargin om varikit Rebäsemõisa ümbre (Tornimägi, Hallimäe lõunõkallõ’, Liinamägi, Haukamägi jt). 

Hainasuumõtsa’ ja mudaskunna’ omma’ keskmädselt vai häste laonu turbakihi pääl. Hainasoid om veidü’ alalõ jäänü, naid om pall'o hainamais raot ja ütsjago är’ kuivõndõt. Väärtüsligumba’ ja kuivõndusõst putmalda hainasuumõtsa’ jääse’ Ähijärvest õdagu poolõ ja lõunõhe (Sikksaarõ, Külmälätte-Kolga-Tammõmäe vaihõl, Plaagi-Kogrõjärve vaihõl jt.). Mudaskundõ om tsill'okõisi saari viisi Liivalumbi ja Arukülä-Labassaarõ tsihtkaitsõvöie läbijuuskjin tsopõn. 

Mõtsu kaitsõkõrd rahvuspargi vöie perrä 

Terve’ Karula rahvuspark om jaet vöies ja egän vüün om uma kimmäs kõrd. Luudusreservaadin eläs luudus umma ello ni sääl lubata-i inemisel sukugi mõtsaello puttu’. Tsihtkaitsõvüü mõtso kaidsõtas naidõ luudusliidsi vai puulluudusliidsi elokundõ hoitmisõs. Elokundõ kaitsõtsihi perrä või vaiht tetä’ luuduperi kasuma jätetüil kotussil ja sääntsil kaitsõvöil, mink iist inemine huult kand ni kon kaitsõtsihi perrä om lubat mõtsa puu- ja puhmarinda harvõnda’. Karula rahvuspargi tsihtkaitsõvüü mõtsa’ omma’ vana’, kirivä luudusõga mõtsa’. Sääl om esi’eräliidsi harvõ ja kaitsõalotsidõ kasvõ ja eläjide kasvokotussit vai elopaiko ni ainuliidsi mõtsaelokundõ. Piiranguvüü om kaitsõala tuu jago, midä pruugitas majandusligult ja hoiõtas ku perändüskultuurmaastikku. Piiranguvüü mõtsa’ omma’ maastigupildi kimmäs ja umanõ jago, mil om majanduslinõ väärtüs ni miä hoitva’ tasakaalun kah'olist mõjjo, miä majandusõst luudusmõtsolõ tulla’ või. 

Mõtso suurõmba’ oho’ omma’: perräkaemalda mõtsaragominõ, mõtsa võlss muudu ja võlss aol vällävidämine, mõtsapalamisõ’, kuivõndaminõ ja üleujotusõ’. Häti är’hoitmisõs tulõ perrä kaia’, et mõtsaga käüdäs ümbre luuduskaitsõ säädüisi peri, tulõ osta’ erämõtso riigi umandustõ, panda’ kaardi pääle ja är’ tähüstä’ viivõtukotusõ’ mõtsan tulõ kistutamisõs, koolita’ ja kursin hoita’ mõtsaumanikkõ, pitä’ piiri maaparandusõl ja majajil. Mõtso kaitsõs tulõ egäle mõtsalõ panda’ pääle uma kaitsõkõrd, tuu perrä, ku harva ja ohon mõtsatüübiga om tegemist. 

Suu’

Karula rahvuspargi maist om soid 6%. Suurõmba’ suu’ omma’ Äestämise, Arukülä ja Pautsjärve suu. 

Ligi kats kolmandikku rahvuspargi soist omma’ tegünü’ järvi kinni’kasumisõst. Kõgõ inämb om järvist tegünüid soid kundistikkõ pääl. Ka üle poolõ ijäsaosäländüide soist omma’ tegünü’ järvi kinni’kasumisõst. Õnnõ tasadsõ maa pääl omma’ suu’ tulnu’ inämbüisi maismaa suustumisõst. Mõnõn paigan om suuri mäki äkiliidsi kaldidõ pääl ka lättesoid. Inämbüisi om järveline ja maismaalinõ suustuminõ käünü samal aol: järve kinni’kasumisõst tegünü suu om kasunu ka mineraalmaa pääle. 

Hainasoist tasos nimmada’ Ähijärve õdaguveere, Väiku-Apja, Palo-tagodsõ ja Kaugjärve lõunõõdaguveere suud. Hõds'osuu’ omma’ Õdrõjärve, Kaadsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvi veeren. Ainulinõ om lättesuu Ähijärve põhaõdagukaldõ pääl. Suurõmba’ samblõsuu’ omma’ Äestämise suu, Sikksaarõ suu, Saarjärve samblõsuu, Küünimõtsa suu, Tiganiku suu jt. Karula maiõ kõgõ esi’erälidsembä’ ni ainulidsõmba’ omma’ mäekuntõ vaihõlõ järvist tegünü’ väiku’ suukõsõ’.

Ligõhilõmailõ omma’ ohos viikorgusõ muutuminõ, ummapääd käüjä’ inemise’, sündmäldä ragominõ ja inemiisi hoolõn hoiõtuisi ligõhidõmaiõ võssukasuminõ. Naidõ ohtõ kaitsmisõs piät hoitma õigõt viikorgust. Tuu jaos tulõ silm pääl hoita’ maaparandustöil ja pitä’ piiri majajil. 

Luuduslidsõ’ lumbi’ vai väiku’ järvekese’ 

Lumbi’ omma’ Karulan hariligu’ väiku’ viikogo’. Lump om hainast läbikasunu, umbõs miitre süvä püsüvä vii ja ummamuudu elostiguga tsill'okõnõ viikogo. Lumbi’ omma’ vaihtõlõja maakujo pääl vettpidävä põh'aga kinniliidsin tsopõn. Hariligult saava’ naist aigopiten väiku’ suukõsõ’. Lumbi’ omma’ tähtsä’ katõpaigaeläjide elo- ja kudõnõmiskotusõ’. 

Lumbõlõ om ohos sündmäldä süvendämine ja kuivõndaminõ. 

Niidü’ 

Karula rahvuspargi niidü’ omma Lõuna-Eestin hariligu’ paloniidü’, kuiva’ ja niiskõ’ maaniidü’ (Köstrejärve, Rebäsemõisa-Madsa, Lajassaarõ, Kaika-Sibula jt), sh. kundiniidü’, sordivaesõ’ suustunu’ niidü’ ja suuniidü’ (Kaika-Iiperä, Sibula, Mähkli-Viitka jt.). Niidü sort olõnõs maast ja maakujost. Korgõmbidõ mäki pääl ja kaldidõ mäemädsen jaon omma’ sagõhõhe paloniidü’, mink tegünemist om tugõnu ka maa är’huhtminõ. Mäekuntõ kaldidõ pääl omma’ kuiva’ maaniidü’ ja mäealotsin niiskõ’ maaniidü’. Tsopõn ja orõn võiva’ olla’ niiskõ’ maaniidü’, suustunu’ vai suuniidü’. Suuniidü’ omma’ hariligult ka järvepervi pääl. 

Puulluudusliidsi niidüelokundõ om hainamaiõ siän küländ veidü’, selle et nurmõhainakasvatus sai Lõunõ-Eestin tävveste hariligus jo päält saa aastaga tagasi. Inneskiidsi niite pääle om pant mõtsa kasuma, osa niite omma’ võssu kasunu’, ossa pruugitas iks viil haina- vai kar'amaas. Inämb om alalõ niiskit maaniite, suuniite ja suustunuid niite, a inneskidse’ suurõ’ suuhainamaa’ (Apja suun, Pehmejärve ümbre, Haanja suun jm.) omma’ muutunu’ hainasuumõtsos. 

Lövvüs ka liivaniidüjupikõisi. Ähijärve hummogukaldõ pääl om kõrda tett puiõga niit. Mustajõõ luha pääl Iiperä piiranguvüün om rahvuspargi ainugõnõ oropõh'aniit. 

Niidele omma’ ohos võssukasuminõ ja hainasortõ muutuminõ, väetämine, üleskündmine, viikorgusõ muutusõ’ ja paigapäälitside inemiisi halv luuduskaitsõ tiidmine. Niite alalõpüsümises om vaia tähtsämbide niite iist huult pitä’ ni paigapäälitsit inemiisi koolita’. 

Kasvo’ 

Karula rahvuspargist om löüt 431 esi’sugumast suunkasvo. Puu- ja puhmarinna sortõ om löüt kokko 38. Naist omma’ kaitsõalodsõ’  küüvits ja künnäpuu. 

Puhma-hainarinna sortõ om löüt kokko 393. Eestin kaitsõalotsit sortõ om nimekirän 30, naist Eesti Vereva Raamadu sortõ om löüt 8: balti sõrmkäpp, tähniline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, suuhiilakas, tui-tähtpää ja tsill'okõnõ vesikupp. Eestin väegä harva haina – harolidsõ võtmõhaina üts kolmest Eestin teedä’olõvast kasumiskotussõst om Karulan. 

Harvõlõ kasvõlõ om ohos suur sõkminõ, valgusõ muutuminõ ja ilma lubamalda är’kakminõ. 

Karula rahvuspargist om löüt 140 samblõsorti, Eesti Verevä Raamadu sortõ om kirjä pant 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läükvä kurdsirbik, kolmis-tahuksammõl, sulgjas õhik, suusammõl ja Ruthe põikkupar. Inemisepelgäjit samblõsortõ om löüt 26. 

Samblilõ omma’ ohos õhutsurkminõ, ülearvo suur sõkminõ, mõtsapalaminõ ni tuu, et mõtsan on veidü’ määnüisi puid. 

Seene’ 

Karulan om siini veidü’ uurit, a iks om tast löüt huvitavit ja harvõ siini: hall kärbläsesiin, paiuvahelik, lepä-kärbläsesiin, pipõrvahelik, kuldvahelik, lõhnav makõsiin, hall torosiin, suu-punalehik, mitund sorti eba-viinuttõ ja võlvnutt. Mitmit tindigusortõ ja josserandi harisirmikut om löüt Eestin edimäst kõrda tan. 

Seenile om ohos mõtso puhastaminõ koolnuist puist ja maa katskitegemine, ku mõtsa vällä veetäs. 

Eläjä’
Mutigu’ 

Rahvuspargin elävit mutikit om seeni’ veidü’ uurit. 

Om löüt 13 sorti kimalaisi, kink hulgan om küländ pall'o 2. kaitsõkatõgooria alost sorti Schrencki kimalast. 

Om teedä’ 9 sorti mõtsakuklaisi, naist 4 – palokuklanõ, arokuklanõ, kahrukuklanõ ja liivakuklanõ – omma’ kaitsõ all ja Eesti Verevän Raamatun. 

Rahvuspargin om tukõv palokuklaisi pesändüs, miä om esi’eräline innekõgõ uma suurõ elojovvu ja väega suurõ maa-alodsõ jao poolõst. 

Pall'o’ mutigu’ saava’ ellä’ õnnõ sis, püsüse’ alalõ esi’sugumadsõ’ elopaiga’. Kuklaisi ähvärdäs ka pessi lahkminõ.

Limuski’ ja püdälä’ 

Karula vessi seen eläs 11 sorti karpõ, naist ohku järvekarp om Eesti Verevä Raamadu sort. Kõgõ laembalt om löüdä’ suurt-järvekarpi, kedä eläs inämbüsen järvin, kon om pall'o kallo. Tõsõs om peris hulga ja lajalt piklikku jõõkarpi, kedä või löüdä’ jõki rahuligu vooluga kotussin ja liivadsõ põh'aga järvin. Kiiljat jõõkarpi lövvüs Ähijärven, Mikile järven ja Köstrejärven. 

Tikõ om löüt 17 sorti, naist lumbi-keeristigo, keeris-lammõtigo ja mäntlitigo omma’ Eesti Verevä Raamadu sordi’. Makõviitikõ om inämb hainatsin järvin. Pia kõigist viikokõst või löüdä’ järve-imätiko, muakikast ja sarvtiko. Kõgõ inämb teosortõ om väega hainakasunun Köstrejärven. 

Püdälit om Karulan teedä’ kattõ sorti. Naist apteegipütäl om tõõsõ kaitsõkategooria sort. Köstrejärvest om löüt tsill'okõist püdälät. 

Limuskiilõ mõos väega, ku viikogo sais lätt halvõmbas. Viiello mõotas ka vette ilma kõrraldamalda vahtsidõ kallo sisselaskminõ. Apteegipüdälä alalõjäämisele või olla’ ohos timä püüdmine tohtõrdamisõ jaos. 

Kala’ ja jõõvähk 

Karula kala’ omma’ nuu’sama’, miä muialgi Eesti siseviikokõn. Kokko om tast löüt 21 sorti kallo. Kõgõ hariligumba’ omma’ ahhun, särg, haug, kogõr, linnas, harvõmba’ omma’ kusk, latik, viidik, ruusärg, hõpõkogõr, trulling ja angõrjas. Karula kala’ omma’ suurõltjaolt nuu’sama’, miä Väikun Imäjõõn ja Koiva jõgikunda kuuluvan Mustanjõõn. 

Karula viikokõn eläs kolm Õuruupa Liido luudusdirektiiviga kaidsõtut kalasorti. Nuu’ omma’ kivijürräi (hünk), imändäkala (lodjakala) ja kiidsakala. Naidõ kallo kaitsminõ olõ-i tähtsä mitte ütsindä Eestile, a tervele Õuruupalõ. 

Mõnõst viikogost või löüdä’ ka jõõvähkä, a võrrõldõn innembädse aoga om jõõvähkä perrä jäänü õnnõ ütsikihe järvihe. Innemb om vähk elänü Papijärven, Rebäsejärven, Suurõn Pehmejärven, Kallõtõ ja Savijärven, Viitka- ja Liinajärven, Saarjärven ni pia kõigin püsüvä vooluga ujakõisin ja kraavõn. 

Kallo ello tege kehvembäs ja jõõvähki vähändäs püügikõrra rikminõ, võlss püügihulga’ ja -ao’, tõvõpuhahusõ’ ja viikokõ tsolkminõ. 

Katõpaigalisõ’ ja ruumaja’ 

Katõpaigaliidsi eläjit om lövvet rahvuspargist säidsend sorti. Tan väega harilik muakunn om Eesti Verevä Raamadu elläi ja timä kaitsminõ om tähtsä terven Õuruupan. 

Ruumajit om Karulan teedä’ kolmõ sorti: rästik, vasklanõ ja arosisalik, kõgõ inämb om naist viimäst. Päält naidõ om nätt ka nastikut. 

Katõpaigaliisilõ ja ruumajilõ omma’ suurõmbas ohos inemiisi ull'us ni naidõ eläjide meelega häötämine, viikokko kallo kõrraldamalda sisselaskminõ ja viikogo iist võlss aol hoolõpidämine. 

Tsirgu’ 

Karula rahvuspargin om kirjä pant 157 sorti tsirkõ. Aastil 1991–2000 omma’ tan esi’eräliidsist kaitsõalotsist tsirgõst kimmis pesitelejis kirjä pantu’ kalakodask, väiku-kunnakodask ja must toonõkurg. Pesitellä’ või tan ka maakodask. 

Kalakodaski kogokund om Karulan üts Eesti elojovvulidsõmbit: 5–7 paari (10% Eesti kalakodaskiist) pesiteles rahvuspargi maiõ pääl. Kalakodaskiilõ ja mustõlõ toonõkurilõ om ohos pesitelemise aol segämine, söögi veidembäsjäämine ja pesä lähküst mõtsa ragominõ. 

Väikeisi kunnakodaskiid om rahvuspargin 2–4 paari. Näide manotulõmisõs om vaia inämb niidetävit hainamaid ja kõlbuliidsi pesäkotussit. 

Mustõ toonõkurgi arv Karula kandin om püsünü 4–5 paari man, naist 2–4 pesitelese’ rahvuspargi maiõ pääl. 

Rüärääke om Karulan Eesti keskmädsega võrreldõn pall'o. Rüärääk om rahvuspargi niite kõgõ parõmb indikaatri-tsirk. Niite võssukasuminõ ja süütüjäämine om rüäräägele ohos. 

Hulga veidembäs jäänü mõtsamajanduslik segämine om mitmidõ mõtsatsirkõ (kolmvarbas-hähnä, valgõsälg-kirivähähnä, oonõtuvi, mõtusõ jt.) arvo nõstnu. 

Rahvuspargin nõud hoitmist suukurg, kedä pesiteles tan 7–12 paari. Suukurõlõ om kõgõ suurõmbas ohos, ku tedä pesitelemise aigo sekä’. 

Tuud, ku pall'o tsirkõ om, säädvä’ väega pall'o är’ väiku imetäjä’ (repän, mõtsnukis, kährikpini ja ameeriga naarits), kink hulk piät kõik aig kontrolli all olõma. Pall'odõ tsirkõ jaos om tähtsä, et alalõ olõsi putmalda mõtsa’ ja kõrran perändüskultuurmaastigu’. 

Imetäjä’ 

Karula rahvuspargin om kirjä pant 42 sorti imetäjit. Kaitsõalotsist imetäjist om olõman põh'a-nahkhiir, lumbilindlanõ, viilindlanõ, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir. Naist omma’ Eesti Verevä Raamadu eläjä’ lumbilindlanõ ja suurvidevlane. Puulvii-imetäjist om Eesti Verevä Raamadu elläi saarvas (udras). 

Suurist imetäjist omma’ rahvuspargin hariligumba’ põdõr, mõtskits, mõtstsiga ja ilves. Väikeisist imetäjist omma’ hariligumba repän, kährikpini, tuhkru, halljänes ja orrav. Karula om hää elopaik majajilõ (koprilõ), kedä om tan jo päält saa eläjä. Majjai mõos häste järvile ja pall'odõlõ viieläjile, a mitmõn paigan olõ-i timä toimõndamiisi mõjo mõtsa elokunnalõ peris loomulik. Tuuperäst piät majajil piiri pääl pidämä. 

Õuruupa Liido luudusdirektiiviga kaidsõdu’ ja Eestin harva’ imetäjä’ omma’ rahvuspargin saarvas ja tiigilindlanõ. 

Imetäjide kõrraligus kaitsmisõs om kõik aig vaia näide kotsilõ teedüst kor'ada’, teedä’, ku pall'o näid om ja ku vaia, sis piät näide arvo piirdmä. Saarvalõ om ohos tuu, ku ülearvo pall'o võrgoga kalla püvvetäs. 

Inemise’ ja kultuur 

Sammamuudu nigu om väega mitmõsugumanõ Karula luudus, nii om kirriv ka taa Eestimaa jao minevik. Aastagasato joosul om vanna kihlkunda mitund muudu jaet, võimu’ omma’ vaihtunu’, inemiisi kombõ’ muutunu’, rahvast sõtoga veidembäs jäänü ja rahu aol jälki mano tulnu. 

Karula rahvuspark mahus inämb-vähämb aoluulidsõ Karula kihlkunna piire sisse, tä om kihlkunna hummogujaon. Läbi aoluu tettüist valitsõmispiire muutmiisist huulmalda om kihlkund kuun püsünü – inemiisi köütvä’ kokko võro kiil, vanast aost peri egäpääväelo kombõ’ ja harinõmisõ’, läbi aastagasato püsünü’ sugulusköüdüse’ ja korgõmaa luudusõst tulnu elostiil. 

Alalõ omma’ püsünü’ saa-aastaga vannudsõ’ talohuunõ’ ja nurmõ’, suust-suuhtõ liigusõ’ muistidsõ’ rahvajutu’, om teedä’ muistidsõ ao kivikalmidõ kotussit, kõnõldas mõtsavelist ja hoiõtas kõrran vannovanõmbidõ haudo Lüllemäel ja Kaikamäel. 

Karula ineminõ om paiknõ ja kombidõ avvo seen pidäjä. Vahtsõnõ tulija piät tükk aigo hinnäst vanolõ olijilõ „tõõstama”, inne ku tä peris umas võetas. Kiil taht kah opmist. Ku seo nuka inemine esi’ pidä umma ello ja elokotust küländ hariligus, sis küläline pand tähele Karula rahva ummamuudu olõkit ja kõvva köüdüst maa ni luuduga. 

Ku tahat Karulast inämb teedä’, vali’ teema ja loe’ lähkümbält. 

Opiraa’ 

Karula rahvuspargin om olõman neli teedüspostõ ja käelaudoga tähüstedüt opirata. Rato kottalõ omma’ olõman eesti- ja inglüskeelidse’ teedüspaprõ’, midä saa küssü’ Karula luuduskeskusõst. 

Ähijärve luuduskeskusõ lähkün om latsi luudusrada/mängoplats algkooli- ja alt kooliiä latsilõ. Raa pääl om livvumägi, kaemistorn (pildi pääl), hällü’, liivakast, köüdspüürhäll. Raa veeren omma’ luudusõ seletäjä’ teedüstahvli’, löüdmisrõõmu pakva’ välläpantu’ tsirgupesä’ ja eläjide käpäjäle’. 

Inne raa pääle minekit küsü’ luuduskeskusõst opilehe’, miä omma’ tettü’ õkva taa raa jaos. 

Rahvusparki om tett kats rattamatkarata (38 km ja 13 km) ja käümismatkarada (36 km). Talvõl om vallalõ 5 km pikkunõ suusamatkarada. Matkarato kottalõ või saia’ eesti- ja inglüskeelitsit teedüspaprit Karula luuduskeskusõst.

Opi- ja matkaraa’ omma’ vaba’ kõigilõ küläliisile.
 

Peräjärve mõtsarada tutvustas pääas'alikult mõtsaelokundõ.
Raa pikkus: 4 km
Mõistlik läbikäümise aig: 2 tunni
Manopäsemine: Opirada om rahvuspargi lõunõhummogujaon, Karula luuduskeskusõst umbes 6 km Saru poolõ. Raa algusõn omma’ autidõ saisoplats, teedüstahvli, kemmerg ja pingi’. Tsõõrik rada tuu matkalisõ’ algustõ tagasi.

Rebäse maastigurada tutvustas Karulalõ umatsit perändüskultuurmaastikkõ, lätt müüdä järvist ja inneskiidsist talokotussist. Rada saa algusõ Rebäsemõisa külä kaemistorni lähküst.
Raa pikkus: 3 km
Mõistlik läbikäümise aig: 3–4 tunni
Manopäsemine: Tsõõrikujolidsõ opiraa algus- ja lõpp-punkt om rahvuspargi põh'aõdagujaon, Rebäsemõisa külän, miä jääs Karula luuduskeskusõst umbes 12 km Lüllemäe poolõ.

Ähijärve tiirada om ao- ja kultuuriluu rada, miä lätt läbi katõ laagriplatsi ja mitmõ tsuklõmiskotusõ.
Raa pikkus: 3,5 km
Mõistlik läbikäümise aig: 2 tunni
Manopäsemine: Opirada nakkas pääle Karula luuduskeskusõ mant. Raa alostusõn omma’ autidõ saisuplats, teedüstahvli, kemmerg, tsuklõmiskotus, tandsuplats, häll ja latsi mängoplats/luudusrada. Tsõõrik rada tuu matkalisõ sinnä’ tagasi, kost tä alost.

(ümbre pantu võro kiilde Jüvä Sulõvi puult)