Menu

Helüoppus

Kõnõlõmisõs piät inemine hellü tegemä. Tuujaos lask tä õhku läbi kurgun olõvidõ helüpailo. Helüpailaq nakkasõq õhust võnkma nigu pillikeeleq ja nii sünnüski helü. 

Helüoppus om keeletiidüse haro, miä uur helle ja helütegemist, midä kõnõlõmisõs vaia om.

Helüq jaetasõq kõgõpäält kattõ jakko – nuuq helüq, miä suust vabalt vällä päseseq, ommaq vabahelüq (vokaaliq) ja nuuq helüq, midä huuli, keele vai kurguga kinniq peetäs, ommaq peethelüq (konsonandiq). 

Kõgõpäält kaemi lähkümbähe vabahelle ja näide säädüisi, minkast kõgõ tähtsämb om vabahelükokkokõla säädüs.

Vabahelüq ja vabahelükokkokõla

Võro keele vabahelle siän om viis terävät: ä, ö, ü, e, i,

ja (üten korgõ õ-ga) viis kummõt vabahellü: a, o, u, õ (y)*.

*Korgõt õ-d om vaihõpääl märgit y-tähega, a et taa helü muuda-i kunagi sõna tähendüst, sis peetäs taad inämbüisi ütes õ variandis ja kirotõdas (2005. aastagast pääle) hariligu õ-tähega.

Description: https://appv3.sgizmo.com/users/41839/Vabahelq5070.JPG

Vabahelükokkokõla perrä ommaq võro keele sõnaq kas
teräväq (edepoolidsõq), nt käümä, külä, niitü, mere, veljä, köödsän vai
kummõq (tagapoolidsõq), nt kala, kandu, jakku, mõtsa, palotama, kõnõlõma.

Vabahelükokkokõla pääsäädüs om tuu, et
terävin sõnon saavaq hariligult ollaq õnnõ teräväq (edepoolidsõq) vabahelüq ja kumõhin sõnon õnnõ kummõq (tagapoolidsõq) vabahelüq ja i.  
 
Terävit vabahelle märkväq täpitäheq ja e, kumõhit ilma täpeldä täheq:

helüq              täheq             täpiq                      sõnaq
------------------------------------------------------------------------------------
teräväq           ä,ö,ü,e,i       täppega ja e           teräväq
terräv                   i               üte täpiga                teräväq ja kummõq
kummõq         a,o,u,õ,y      ilma täpeldä           kummõq

Nigu tabõlist nätäq, sünnüseq täpitäheq ja e õnnõ terävide (edepoolitsidõ) sõnno sisse (nt kärä, pesä, tülü) ja ilma täpeldä täheq õnnõ kumõhidõ (tagapoolitsidõ) sõnno sisse (nt maja, mõsu, kõllanõ). Üte täpiga täht i sünnüs nii terävide sõnno (nt imä, piimä, vile) ku ka kumõhidõ sõnno (nt olli, viina, killõ) sisse.

 

Võro keelen om egäl kummõl (ilma täpeldä) vabahelül uma terräv (täppega) paarilinõ:

 

Description: https://appv3.sgizmo.com/users/41839/Vabahelpaariq.JPG

Sammamuudu nigu võro vabahelel hindäl, ummaq näide perrä umaq paarilisõq ka inämbüsel võro keeleoppusliidsil lõpõl ja tunnussil:

Description: https://appv3.sgizmo.com/users/41839/Vabahellpupaariq.JPG

Eränguq:

Võro vabahelükokkokõla om külh küländ tävveline, a siski ommaq mõnõq eränguq, ku vabahelükokkokõla ei tüütäq. Põhilidsõq vabahelükokkokõla eränguq ommaq lõpuq:
 
-ga(q) velega, imäga
-gu(q)/-ku(q) elägu, jätku; käänängu, tütrigu
-he ilosahe, madalahe
-o elo, nägo, käro

Kaeq vabahelükokkokõla säädüisi ja erängit ka järgmäidsi illustratsiuunõ päält, kon sinine värm märk edepoolitsit helle ja sõnno, kõllanõ tagapoolitsit ja rohilinõ vaihõpäälitsit ehk neutraalsit. 

"Mu meelest Võromaa inemise omma kuigi lämmämbä ja helgembä inemise. Kuis nä mõistva naarda! Näil om sääne esieräline heng, midägi om õhun ja inemiisin. Tiiä-i, kas tuu tulõ maast vai ei tiiä millest".Kaplinski Jaan
“Ma ei osanud kooli minnes veel lugeda ja kuna kodus rääkisime Võru murret, pidin esimesena ära õppima võõrkeele. Kui töövihikus oli koera pilt ja ma kirjutasin sinna “pini”, siis õpetaja tõmbas selle maha – valesti tehtud.” Kunnasõ Leo
"Mul ommavaq mõnõq sõbraq, kinkaga ma ei olõq elon vast üttegi kõrda riigikeelen kõnõlnu ja noidõ sõpruga om väega lihtsa kuun ilmaasju arotaq." Padari Ivar