Nigu miiq opiprogrammi edimädsen päätükün jo juttu oll', jaetasõq helüq kattõ põhilistõ jakko – miä suust vabalt vällä päseseq, ommaq vabahelüq (vokaaliq) ja midä huuli, keele vai kurguga kinniq peetäs, ommaq peethelüq (konsonandiq). Ku mineväl kõrral alostimi vabahellega, sis seokõrd nakkami pääle peethellega. Peethelle jaetas helü kinniqpidämise kotusõ ja viie perrä, a võro keelen lisas ka tuu perrä, kas nä ommaq kõvaq vai pehmeq (pehmehünüq):

                                        Helü kinniqpidämise kotus

Helü kinniq-            huul-                  hamba-            ede-                 taga-                 kurgu-
pidämise viis                                     tagodsõ-         suulae-            suulae-

                          kõva pehmeq  kõva pehmeq     pehmeq      pehmeq kõva   pehmeq kõva

täüs-                   p      p’                t        t’                                         k’         k                   q      
täüs-hõõrd-                                  ts      ts’
hõõrd-                v (f)  v’ (f’)         s       s’                    j                                                h’      h
nõna-                 m     m’              n       n’      
keeleveere-                                 l        l’
värrin-                                          r        r’

Nii või üteldäq, et võro keelen ommaq sääntseq peethelüq:

Täüspeethelüq (klusiiliq): p, p’, t, t’, k’, k’, q

Helü peetäs kõrras tävveste kinniq ja lastas sis vallalõ, nii et õhk vällä päses. Tuud tetäs kas huuliga (p, p’), keele vasta hambatagotsit vai suulakõ pandmisõga (t, t’, k, k’) vai sis kurguga (q).

Võro keele täüspeethelüq ommaq helüldä. Näil olõ-õi sääntsit helüliidsi vastussit nigu näütüses vinne vai inglüse keele b, d, g (vinne baba, inglüse dad, go). Siski ommaq ka võro täüspeethelel olõman umaq nõrgaq vastusõq (b, b’, d, d’, g, g’), miä ommaq lühkümbäq ja ka õigõ vähäkese helülidsembäq ku hariliguq (tugõvaq) täüspeethelüq. Ainugõnõ täüspeethelü, mil olõ-õi nõrka ei ka pehmend vastust, om kurgutäüspeethelü (q). Tuu om kõgõ tukõv ja kõva.

p  b     (tukõv ja nõrk) kõva huultäüspeethelü: puu, kopp, luba, siib, kaib
p’ b’    (tukõv ja nõrk) pehmeq huultäüspeethelü: pini [p’in’i], pupp [pup’p’], kaib’
t   d     (tukõv ja nõrk) kõva hambatagodsõtäüspeethelü: taa, saat, pada, pand
t’  d’    (tukõv ja nõrk) pehmeq hambatagodsõtäüspeethelü: tii [t’ii], saat’, pad’a, pand’
k  g     (tukõv ja nõrk) kõva tagasuulaetäüspeethelü: kakk, takan, õdak, vaga, ruug
k’ g’    (tukõv ja nõrk) pehmeq tagasuulaetäüspeethelü: kakk’, lak’a, olõk’, lag’a, saag [-g’]
q          kurgutäüspeethelü: maq, maaq, mõtsaq, käkkiq, viskaq, parandaq

Kurgutäüspeethellü kutsutas võro keelen ka lihtsämbähe kurgupeethelüs vai kakkõhelüs.

Täüs-hõõrdpeethelüq (afrikaadiq): ts, ts’

Helü peetäs kõrras keelega vasta hambatagotsit kinniq ja sis lastas tsusisõva hõõrdmisõga läbi. Täüs-hõõrdpeethellü kutsutas võro keelen lihtsämbähe ts-helüs (tsee-helüs). Niisama nigu täüspeethelüq, ommaq ts-helüq tugõvaq (ts, ts’) ja nõrgaq (ds, ds’). Nõrgaq ts-helüq olõ-õi peris helülidseq (nigu näütüses läti dz vai poola dź: dzintars, dźwięk), a õnnõ tugõvist lühkümbäq ja tsipakõsõ helülidsembäq:

ts ds    (tukõv ja nõrk) kõva ts-helü: tsõõr, tsütsütämä, pudsu, undsõq, tsõdsõ
ts’ ds’  (tukõv ja nõrk) pehmeq ts-helü: ts’ura, tsirk [ts’irk], hõds’o, küüds [küüds’]

Hõõrdpeethelüq (frikatiiviq): v, v’, (f, f’) s, s’, j, h, h’ 

Hellü peetäs huuli, keele vai kurguga kinniq, siski mitte tävveste, a nii, et helü vai õhk päses hõõrdmisõga (tsusina vai kahinaga) läbi. v, v’, j ommaq helülidseq ja f, f’, s, s’, h, h’ helüldäq hõõrdpeethelüq. Helle, miä tsusisõsõq (s, s’) kutsutas ka tsusiheles (sibilandõs). Väega helüliidsi peethelle v, v’ ja j kutsutas puulvabaheles (puulvokaalõs).

v   kõva (helüline) huulhõõrdpeethelü: vana, kavva, vaiv, vavvama
v’  pehmeq (helüline) huulhõõrdpeethelü: vili [v’il’i], kivi [kiv’i], huuv [huuv’]
f    kõva helüldä huulhõõrdpeethelü: foto, fantaasia, füüsiga
f’   pehmeq helüldä huulhõõrdpeethelü: film [f’il’m’], filosuuf [f’ilosuuf’]
s   kõva hambatagodsõhõõrdhelü (tsusihelü): saisma, rassõ, ruus (ruusa)
s’  pehmeq hambatagodsõhõõrdhelü (tsusihelü): s’aksa, as’aq, ruus [ruus’] (roosi)
j    edesuulaehõõrdpeethelü (puulvabahelü): jalg, uja, ujja, tekij
h   kõva kurguhõõrdpeethelü: hõbõhõnõ, raha, rahha, ruuh
h’  pehmeq kurguhõõrdpeethelü: hiir [h’iir’], kah’o, riih [r’iih’] 

Helüldä huulhõõrdpeethelü f om võro keelele olnuq võõras. Tuud om üteld vällä nigu h, v vai hv. Täämbädsel pääväl om võro keelen f-i (ja f’-i) välläütlemine harilik. Nii võigi noid sõnno, midä kirotõdas f-tähega, üteldäq võro keelen vällä kolmõ muudu. Näütüses sõnna filosuuf või üteldäq vällä ku f’ilosuuf’, v’ilosuuh’v’ vai h’ilosuuh’v’. Siski tulõ f-hellü võro keelen ette õnnõ võõrsõnon ja võõrin nimin. Mõnt võõrist keelist f-iga tunnõtut sõnna om võro keelen naat nii vällä ütlemä ku kirotama v- vai h-ga, nt vundament vai hundament. Võro keelen olõ-õi võõrit tsusihelle š, z, ž. Naid tulõ ette õnnõ tsitaatsõnon ja võõrin nimin (show, Zagreb, Žanna). Võõrsõnon om naidõ asõmal s (sokolaat, slott, garaas).

Nõnapeethelüq (nasaaliq): m, m’, n, n’ 

Helülidseq peethelüq, mil hellü peetäs kinniq huuliga vai keele vasta hambit vai hambatagotsit pandmisõga, a samal aol lastas helü läbi nõna vällä:  
m   kõva huulnõnapeethelü: mõskma, magama, kuum, samm
m’  pehmeq huulnõnapeethelü: miildümine [m’iil’düm’ine], tuum [-m’], tamm [tam’m’]
n    kõva hambatagodsõnõnapeethelü: naardnuq, nunnaq, kunn (kunna)
n’   pehmeq hambatagodsõnõnapeethelü: n’aug, ninniq [n’in’n’iq], kunn [kun’n’] (kunni)

Lisas või nimetäq, et nk ja ng üteldäseq vällä mitte puhta n-iga, a n-i ja k/g vaihõlidsõ suulaenõnapeethelüga (ŋ, ŋ’): pank [paŋk], langa [laŋga], pang [paŋ’g’].

Keeleveerepeethelüq (latõraaliq): l, l’

Helülidseq peethelüq, mil hellü peetäs kinniq nii keeleotsa ku keeleviiriga: 

l   kõva keeleveerepeethelü: laul, palas, tall (talla)
l’  pehmeq keeleveerepeethelü: laul’, pal’as, tall [tall’] (talli)

Värrinpeethelüq (tremulandiq): r, r’ 

 Helülidseq peethelüq, mil hellü peetäs kinniq keeleotsa vasta hambatagotsit väristen: 
r   kõva värrinpeethelü: raud, varas, kaar (kaara)
r'  pehmeq värrinpeethelü: r’augma, var’as’, kaar [kaar’] (kaari)

Eesti keele peethelle tapõl

                                          Helü kinniqpidämise kotus

Helü kinniq-      huul-       hamba-         ede-         taga-      kurgu-
pidämise viis                  tagodsõ-      suulae      suulae-

                                 kõva pehmeq                              

täüs-                   p           t        t’                                 k                                      
hõõrd-                v (f)      s       s’            (š)  j                               h
nõna-                 m          n       n’      
keeleveere-                     l        l’
värrin-                            r        

Võro keele peethelle tapõl

                                        Helü kinniqpidämise kotus

Helü kinniq-            huul-               hamba-                ede-                taga-                 kurgu-
pidämise viis                                  tagodsõ-            suulae-            suulae-

                          kõva pehmeq  kõva pehmeq     pehmeq      pehmeq kõva     pehmeq kõva

täüs-                        p      p’              t        t’                                      k’      k                       q      
täüs-hõõrd-                                     ts      ts’
hõõrd-                v (f)  v’ (f’)            s       s’                  j                                                  h’      h
nõna-                    m     m’               n       n’      
keeleveere-                                     l        l’
värrin-                                             r        r’