Kõnõlõq kõgõ inne esiqhindäst! Kost olõt peri, määnest tüüd tiit, midä opnu olõt?

Ma olõ Lõuna-Eesti miis. Tii uudissit televisiooni ja raadiohe ni toimõnda Setomaa aolehte. Ku noidõ tegemiisi mant vapa aigo tegünes, kulus tuu umah taloh lambidõ kasvatamisõ, mõtsatüü vai määndsegi muu maatüü pääle ärq. Säänest hetke olõ-õi, õt istu maah ja märgota, midä võisi viil tetäq. Opnu olõ ma aokiränigust Tartoh ja Moskva liinah.

Kuimuudu sa Moskva riiklikku ülikuuli opma pässit? Kas sääl aokirändüst oppiq oll´ tõistmuudu ku Eestimaal?

Moskvahe sai ma määndsegi soveediaigsõ kvoodi perrä, minkõ perrä võeti Moskva ülikooli žurnalistikatiidüskonda õgast NSV-st üts tudeng. Pidi tegemä läbi konkursi Eesti aokiränike liiduh. Tuu oll' Tarto ülikooli 3. kursusõ lõpuh. Moskvah opitas aokirändüst õks väega tõistmuudu ku meil. Tuuperäst, õt sääl om sääne vannamuudu opminõ, koh om rohkõb säänest filoloogiharidust. Opitas kirändüst, aoluku, kirändüse aoluku ja nii edesi. Sotsiaaltiidüst om sääl õks kõvastõ vähäb, ku Tartoh oll'. Ja praktilist puult oll' ka vähäb, a tuu oll' mul Eestist jo üteh võet. Ma nakassi sääl õkva SL Õhtulehe Moskva korrespondendis, õt leevä ja õllõ jaos rahha tiiniq. Vinne ülikoolih oll' ka suhtuminõ tõistmuudu. Tartoh om õks väega vaba olõminõ – käüq, kuna tahat ja opiq, midä tahat, a Moskvah pidi õks kimmä tunniplaani perrä käümä, nigu koolih. Ja suhtuminõ üliopilasihe oll' ka sääne, miä tulõt' veidokõsõ miilde põhikooli aigu.

Olõq hää ja kõnõlõq veidüq umast Võro ja Põlva maakunna televisioonireporteri egäpäävätüüst. Kuimuudu valit vällä uudissõq, minkast pikemb lugu tetäq, mitu luku nädälih tiit, miä om tuu tüü man kõgõ rassõmb ja minkast saat kõgõ suurõmbat rõõmu?

Mul om sääne tüü, õt hummogu kae ma üle, määndseq sündmüseq vai plaaniq ommaq mul pääväst tettüq. Sis lepi päävätoimõndajaga telehvonih kokko, kohe ma lää ja midä ma tii. Sündmüs piät õks sääne olõma, õt taa tervele Eesti rahvalõ huvvi pakussi. Näütüses ku määnegi umakultuuri asi om, sis tuu om õkvalt eriline. Vai riiklikult tähtsäq objektiq nigu Nursipalu polügon. Või ollaq ka määndsegi üleriikligu teema kajastaminõ, kooli- vai haldusrehvorm. Meil Lõuna-Eestih toimus õks pall'o asjo, kõkkõ jovva-ai läbi kävvüq. Hummõn (01.03) lää Pihkvahe kaema, kuis näil valimiisi möll käve. Pihkva om õks tõõnõ liin ku Moskva ja Eestile väega lähkoh. Ku piiri iih olõsi-i, saasi Pihkvast mu kodo jaos kõgõ lähkob liin. Rassõ om tuu, ku om pall'o määnestki negatiivsõt infot vai konflikti. Kõgõ rõhkõb pakvaq rõõmu hüäq inemiseq, kinkaga ma saa õgapäävädselt tutvast.

Elät Setomaal ja olõt ka aolehe Setomaa päätoimõndaja. Kõnõlõq, kuis sul tull' huvi Setomaa ja seto kultuuri vasta.

Ma olli Moskva-aol ütel reisil soomõ-ugri maal, Marimaal. Sääl sai tutvast üte kamba nuuri miihiga, koh oll' ka parhillanõ sootska Raudoja Ahto ni mu üle-mõtsa naabri Priksi Kristjan. Kõnõli näile, õt tahasi kunagi hindäle talokotust ostaq. Mõnõ ao peräst kävegi Setomaal maad uurmah, sis käve viil, sis tull' Setomaa lehe toimõndaja konkurss ja päält tuud ma löüdse hindäle hüä talokotussõ kah. Tulligi Moskvast är Eestimaalõ. Njooq inemiseq, kiä siih eläseq ja sjoo keskkond õks miildü. Ja nii ta omgi jäänü.

Mida hääd ja midä halva sa mõistat Setomaa pääle märkih ette säädiq?

Siih om veid'oq inemiisi ja tuu om nii hää ku halv. Hää tuuh mõttõh, õt hummogu om hää Verskah ujomah kävvüq, pia-ai parkmiskotussit otsma ja basseinih om ruumi küll. Halv tuuh mõttõh, õt ku om vaia määnestki inemist, sis naid inemiisi om liisnalt veid'oq. Njooq, kiä ommaq, ommaq väega tüüga kinniq. Siih piät eis olõma miis nigu orkestri. Tuud kõnõli mullõ kunagi Seto Talomuusõumi direktri Lõvi Laine. Nüüd saa ma tuust arvo. Piät õks mõistma kõkkõ eis tetäq: internetiantenni nii viitorro pandaq, mootorsaega tüüd tetäq jne.

Kas Setomaa Eesti ja Vinne poolõ vaihõl om suur vaih?

Om õks. Siih om õks Eestimaa ja sääl Vinnemaa. Vinne poolõ pääl om setokõisi väega veit'ost jäänü. Ku tiiät, kost otsiq, sis mõnõ õks lövvät. Vinne poolõ küläq ommaq õks väega viledsäq. Meil olõ-õi tuuga võrrõldõh midägi hätä.

Kas su meelest om tähtsä, et seo maanuka inemiisi võro ja seto keele mõistminõ alalõ püsüssi?

Kiil om hindätiidmine (identiteet). Välläkaibmisõq näütäseq, õt soomõ-ugri alaq ollivaq vanastõ õks pall'o suurõbaq, ku naaq parhillaq ommaq. Ja tuu vindläisi pääletung olõ-õs muu ku umakeelidse kultuuri allajäämine. Petserimaa vinnepuulsõq segäperreq ommaq kõik vindläisi perreq - sääl om kodonõ kiil vinne kiil ja tuusama ka koolih ja muial. Üts põlv viil ja kinkalgi olõ-õi inäb meeleh, õt nääq setoq ollivaq. Sama protsess käve noidõ setokõisiga, kiä säält Talinahe är kolisivaq. Sääl om ka latsi ja latsõlatsi, kiä kiilt väega mõista-ai. Tuu, õt kats kõrda aastaga joosul pidoh käüt, om sääne emigrandi-värk, tuu olõ-õi inäp elläv kultuur. Tsiberi setodõl oll' tuud rõhkõb, tuuperäst, õt näil oll' suurõb kogokond edeotsah. A tuu naas' häömä, ku segäperreq naksivaq tulõma ja toimu vindläisiga segiminek.

Ku häste sa esiq arvat umast lõunaeesti keele mõistmisõst?

Ma saa vast arvo, ku kõnõldas ja mõista lukõq. Kirotaq om rassõ ja kõnõldaq, tuuperäst, õt ma olõ-õi kasunu taa keele seeh. Ma kõnõli õks vinne ja eesti kiilt edimält. Seto kiil tull' mu ello suurõbalt kuuh Setomaa lehega.

Küsse Kelbä Raivo