Menu

Toomigu Maria: "St. Andrew' korgõkoolin om opnu ka prints William."


Olõq hää ja kõnõlõq veidükese esiqhindäst. (Kiä olõt, midä tiit, kost peri olõt?)

Ma olõ Toomigu Maria, olõ peri Võrolt. Terve põhi- ja keskkooliao käve ma Võrol Kreutzwaldi gümnaasiumin. Õnnõ 2007./2008. kooliaastal käve ma Austrian Innsbruckin vaihtusopilasõs. Ma olõ kõgõ olnuq väega hää opilanõ ja nii ma lõpõdigiq 2010. aastaga piimäkuun gümnaasiumi kuldmedäligaq. 2010. aastaga põimukuust pääle opi ma Sotimaal St. Andrew’ korgõnkoolin matõmaatikat.

Mille sa valisit õkva tuu korgõkooli? Kõnõlõq tuust korgõstkoolist!

Edimält, päält Austriast tagasitulõmist, olli ma tävveste kimmäs, et ma lää päält kooli lõpõtamist sinnäq ka korõmbat koolitust saama. A sõs ma uurõ lähkümbält säälsit korgitkuulõ ja opikavvu ni sai arvo, et Austria korgõqkooliq olõ-i matõmaatiga opmisõs kukki hääq. Sõs ma uurõ täpsämbähe Suurbritannia korgitkuulõ ja näi, et Sotimaal piä-i Õuruupa Liidust peri opilasõq opimassu masma. Ja et St. Andrew’ korgõkuul om matõmaatiga opmisõs väega hää kuul, lätsigiq ma sinnäq. Tuu om kõgõ vanõmb korgõkuul Sotimaal, sääl ommaq opnuq väega pall´oq aadlimeheq, tõisi hulgan ka prints William.

Miä om sinno sääl korgõnkoolin seoniqaoniq kõgõ inämb imehtämä pandnuq? Opmisõ ja tudõngielo man vai muido?

Ma tiidse tuu korgõkooli ja säälse elo kotsilõ joba peris häste pia kõkkõ, selle et olli joba innembi tunnõ kaupa Internetin olnuq ja noid asjo uurnuq. A miä minno kõgõ inämb imehtämä pand´, oll´ tuu, et inämbjago tudõngit ommaq nii noorõq. Suurbritannian lääväq latsõq inämbähe kuuli, ku ommaq 5-aastadsõq. Tuu tähendäs ummakõrda, et nä lõpõtasõq keskkooli, ku ommaq 17 vai 18 aastakka vanaq. Tuuperäst ommakiq mu kursusõkaaslasõq nii noorõq. Muidogiq lövvüs sääl ka mitu säänest opilast, kiä päält gümnaasiumi lõpõtamist aastakõsõ vabas võtiq, ilma piten reismän käveq vai tüüd teiq. Tuugipoolõst olõ ma sääl kimmähe üts vanõmbit.

Kas teil rebäseslüümine ka oll´? Määne tuu säälsen korgõnkoolin om?

Õkva säänest asja meil es olõq, a oll´ ummamuudu variants tuust. St. Andrew’ korgõnkoolin om nii, et kõik edimädse aastaga tudõngiq löüdväq hindäle akadeemilidseq vanõmbaq, kiä ommaq kolmanda vai neländä aastaga tudõngiq. Kukki või ka vastapiten ollaq, et vanõmbaq löüdväq sinno. Nii sõs ommakiq egäl edimädse kursusõ tudõngil umaq akadeemilidseq imä ja esä, inämbähe viil ka mitmit sõsarit ja velli, tuu tähendäs tõisi tudõngit, kinkal ommaq samaq vanõmbaq. Akadeemilidseq vanõmbaq piässiq olõma vahtsilõ tudõngilõ toes ja abis. Märdikuu lõpun om siin üritüs, midä kutsutas Raisin. Tuu om kats päivä. Pühäpääväne tegemine käü päämädselt juumisõ ümbre. Vanõmbaq kõrraldasõq latsilõ mitmit eri juumismängõ ja -võigõluisi. Latsõq saadõtas liina pääle varandusõjahti pidämä. Tuu käügin piät täütmä egäsugutsit eri ülesandit. Iispäävä hummogu piät latsõq aigsahe imä man olõma. Imä and latsilõ süvväq ja pand nääq hindä ärnägemise perrä rõivilõ. Maq ja muq sõsaraq-veleq ollimiq näütüses Ninja kilpkunnaq. Sõs and akadeemiline esä latsilõ kingitüse. Tuu või ollaq ütskõik miä, kas riiol, kanuu, prügükott vai Barbi pupp, midä latsõq piät sõs läbi liina St. Salvadori platsi pääle vinnama. Sääl sõs võetas kingitüseq käest ärq ja kõik edimädse kursusõ tudõngiq lastas üte kõrragaq platsi pääle, kon peetäs maaha vatusõda.

Märdikuu lõpu poolõ om joba peris jahhe ja inämbähe olõ-i kiäki hinnäst paksult rõivilõ pandnuq. A vatusõda, kon kõik ommaq lõpus üleni habõnaajamisvatuga kuun, käü vast nii tunn aigu. Perän või kodo mõskma minnäq. Mul oll´ nii, et koton jovvi õnnõ süvväq, vatu maaha tougadaq ja puhtaq rõivaq sälgä pandaq, ku pidi joba kuuli juuskma. Mul oll´ päält lõunat praktikum, kohe es saaq minemäldäq jättäq. Mul olliq hiusõq viil vatugaq kuun, ku ma sinnäq lätsi...

Raisin om õnnõ St. Andrew’ ülikooli ettevõtminõ. Tuu nimi tulõ inglüsekeelitsest sõnast raisins, miä tähendäs rosinaq, selle et edimält tõiq edimädse kursusõ tudõngiq umilõ vanõmbilõ rosinit. A ao joosul sai tuust vatusõda.

Su ülikoolin ommaq opnuq nii prints William ku ka timä tulõvanõ naanõ Kate Middleton. Kas näist ja näide saajost kõnõldas kah koolin sakõstõ?

Prints Williami ja Kate’i saajost iks tõnõkõrd kõnõldas. Meile andas esiki näide pulmapäiv vabas, selle et William mi koolin oppõ ja tuuperäst, et tuu päiv om ka ülikooli jaos tähtsä. Joulukuun oll´ näütüses miiq üliopilaisi ütisüse baarin Williami ja Kate’i teemalinõ pido, kon sõs kõik näide stiilin rõivin pidiq olõma. Ku märdikuun Telegraph’in üts artikli ilmu, kon kõnõldi Kate Middletonist ku peris hariligust St. Andrew’ tudõngist, sõs naksi mi tudõngiq tuu üle väega arotõllõma ja vaidlõma.

Miä ommaq su kavvõmbaq tsihiq matõmaatigaopingidõgaq köüdetült?

Mu kavvõmbaq tsihiq matõmaatigaopingidõgaq köüdetült ommaq häste oppiq ja saiaq magistrikraat. Ma piässi tuu saama 2014. aastagal. Sääntsit plaanõ mul õkva ei olõq, et midä ma tii päält lõpõtamist. Sinnäqmaaniq om viil sõskiq 3,5 aastakka aigo kah.

Küsse Kelbä Raivo

Intervjuu tett’ eesti keelen ja võro kiilde ümbre pantu Fastrõ Mariko puult.

 

"Mu meelest Võromaa inemise omma kuigi lämmämbä ja helgembä inemise. Kuis nä mõistva naarda! Näil om sääne esieräline heng, midägi om õhun ja inemiisin. Tiiä-i, kas tuu tulõ maast vai ei tiiä millest".Kaplinski Jaan
“Ma ei osanud kooli minnes veel lugeda ja kuna kodus rääkisime Võru murret, pidin esimesena ära õppima võõrkeele. Kui töövihikus oli koera pilt ja ma kirjutasin sinna “pini”, siis õpetaja tõmbas selle maha – valesti tehtud.” Kunnasõ Leo
"Mul ommavaq mõnõq sõbraq, kinkaga ma ei olõq elon vast üttegi kõrda riigikeelen kõnõlnu ja noidõ sõpruga om väega lihtsa kuun ilmaasju arotaq." Padari Ivar