Väiku abisõnaraamat lugõmisõs

1. tiidüslik ilmakaeminõ - teaduslik maailmavaade
2. keeroliidsi säädüjide süstemme uurja - keeruliste kohanevate
süsteemide uurija
3. hindävaihõl läbikäüjit - üksteisega suhtlevaid
4. kuklaisi kogohusõq - sipelgate kolooniad
5. aivõq - aju
6. mudsu - mõistus
7. köüdüsseq tegüneseq - seosed tekivad
8. härgütäjä - motivaator

Kõnõlõq tsipakõsõ esihindäst: kost peri olõt, kos keskkooli lõpõtit? Kas joba inne ülikuuli oll´ sullõ selge, et sa nakat tiidüst tegemä? Kas oll´ joba ka eriala teedäq?

Peri olõ Võro liinast. Lõpõdi Kreutzwaldi gümnaasiumi. Arvadaq olõ ma jah joba noorõst iäst pääle tiidüsligu ilmakaemisõ vasta huvvi tundnu. Nii luudus ku tehniga ommaq mullõ huvvi paknu. A et must peris tiidläne saa ja "ammõtligult" tiidüst tegemä naka – egaq tuu vast külh nii kimmähe selge es olõq. Mul om olnu ja om parhillaki mitmit huviallo, tuuperäst om mul iks olnu valliq mitmõ tii vaihõl: reaaltiidüseq, humanitaaria, muusiga, kunst, ettevõtlus (taaga olõ-i ma külh viil tegeldäq joudnu). Naaq kõik tävvendäseq ütstõist ja tegeväq kuun elo kirivämbäs ja ei olõq ütstõsõst ilmadu kavvõn. Üts hädä taa kõgõ man muidogi om: kuis löüdäq kõgõ huvvipakva jaos aigo? A nigu kõnnõkäändki ütles: kiä tege, tuu joud!

Sa opit ka doktorantuurin. Miä om tuu eriala nimi, midä sa opit?

Opi Tal´na Tehnigaülikoolin info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorioppõn, ahtamb eriala om puutri- ja süstemitehniga.

Ütlet, et olõt „keeroliidsi säädüjide süstemme“ uurja. Seletäq lähembält, midä kujotasõq hindäst nuuq keerolidsõq säädüjäq süstemiq. Tuuq mõni näüdeq kah.

Keerolidsõq süstemiq om sääne ületsemb erialasõna, midä arvadaq väega häste ärq seletäq ei saaki. A noidõga mõtõldas süstemme, kon om suur hulk ütstõist mõotavit vai hindävaihõl läbikäüjit ossõ. Noidõ osakõisi hindä üllenpidämist om rassõ pikä ao pääle ette nätäq. Erialasõna „säädüjä“ näütäs tuud, et süstem saa hinnäst esiq muutaq, et parõmbahe toimõ tullaq ja et parõmbahe edesi joudaq. Sääntsiid süstemme löüd egält puult mi ümbre: näütüses inemiisi ütiskunnaq, ökosüstemiq, kuklaisi kogohusõq, väärtpaprõturuq, Internet, ilm, maakerä ilm. Sääntsiid süstemme löüd ka mi seest: tõvõkimmüs, aivõq, mudsu... Väega tsill´okõisist as´ost om es´ki üts bioloogilinõ rakk väega keerolinõ ja säädümisvõimõga süstem.

Kas sa saanu mõnõ tsihi vai iinmärgi vällä tuvvaq, miä sul ku noorõl tiidüsmehel om uman valdkunnan?

Ku tetäq tiidüst innekõkkõ hindä huvist, mitte nigu määnestki harilikku tüüd lihtsähe raha tiinmises, sõs om päämädses härgütäjäs ja tsihis iks hindä uudishimo rahuldaminõ. Ma taha maailma tundma oppiq ja vahtsit asjo vällä märkiq. Mõnõn mõttõn om jo (reaal)tiidläse elo nigu ulmõfilmin elämine. Selle et inämbüs vahtsit tiidmiisi, tehnoloogijit ja vidinit, miä viil aastidõ peräst laembahe käüki lääväq, ommaq joba parhillaq tiidläisi mõttin ja laboriin määntselgi edimädsel moodul olõman. Ku kõnõldaq välitsiist tsihtest, sõs nuuq ommaq köüdedüq iks uma tiidüsvaldkunna kõrdalännü edesiarõndamisõga ja ka inemiisi egäpäävädse elo parõmbas tegemisega. Tuud saa niimuudu tetäq, ku tuumi näütüses mõnõ tiidläisi vällämärgidü as´a vai massina perisello.

Kas tiidläne om hää elokutsõq? Vai olõssi õigõmb küssüq, kas tiidläne ollaq om hää elostiil? Kõnõlõq lühkühe tiidläse elost.

Hää vai halv elokutsõq om maitsõ küsümüs – kõik olõnõs jo inemise loomust ja tuust, midä kiäki etembäs pidä. Tiidläse ammõt kõlbas vast inäb sääntsile, kinkalõ miildüs suurõmb vabahus: vali esiq hindäle, midä täpsämbähe, kuna ja kon tege. Samal aol piät tä olõma valmis vastutama, täl piät olõma hindä üle kõrd ja tä piät mõttil linnadaq laskma. Ütelt puult piät saama rahuligult hindäette ollaq, et märkiq ettetulõvidõ häti üle. Tõsõst külest piät ka umilõ tüükaaslaisilõ hindä tüüd tutvas tegemä, näidega kuuntüüd tegemä. Lisas muidoki saat ka konvõrendsel ja tiidüsüritüisil üle ilma üles astu, kon saat kõnõldaq väega mitmidõ huvitavidõ ja tarku inemiisiga.

Täämbädsen väega turumajandusligun ütiskunnan om rassõ jättäq küsümäldäq tuud, kas niiüldäq keskmäne Eesti tiidläne eläs Eestin häste ärq?

Keskmädse Eesti tiidläse kotsilõ piässi vast küsümä uuringufirmadõ vai Statistigaammõdi käest. Arvadaq, et om nii noid, kiä eläseq peris häste, ku noid, kiä tiinväq rahha veidüq. Mõnikõrd olõnõsõq as´aq inemisest hindäst, a ka tiidüsasotusõ virkusõst hindäle rahha löüdäq. Rahha või kaubõldaq riigi käest vai sõs eräettevõttidõga ütentüüd teten. Ärri teten om kimmähe võimalik pall´o rikkambas saiaq ku tiidüst teten. A tõsõst külest om teedäq pallo väega häste kõrdalännüid lukõ, miä ommaq köüdetüq tiidüse ja tehniga tulõmidõgaq. Tiidläsel ommaq ka siin umaq hääq küleq, ku võrrõldaq näid inemiisiga, kinkal olõ-i nii hulga tiidmiisi.

Ku sul om viil meelen, sõs mi keskkooli aol käve meditsiinitiidläne Kase Kalev hindä tüüst kõnõlõman. Timä jutust om mul meelen, et tä ütel´, et tiidläseq saavaq alasi tüüd. Kas su meelest om kah nii? Kas sa tiiät mõnt tiidläst Eestin, kiä masu peräst om pikembäs aos tüüst ilma jäänü?

Parhillaq külh tiiä-i kedägi ummi tutvidõ siäst. A olõnõs iks inemisest hindäst kah ja tuust, midä tä tege. Ku olõt esiq teküs ja sullõ miildüs luvvaq, sõs om ütel reaaltiidläsel egäl juhul tüüvõimaluisi küländ.

Küsse Kelbä Raivo

Intervjuu tett’ eesti keelen ja võro kiilde ümbre pantu Fastrõ Mariko puult.