Kõnõlõq veidükene esiqhindäst. Kost olõt peri, midä opnu, määnest tüüd parhillaq tiit, midä innembi tennü olõt?

Olõ peri Võromaalt ja edimädseq 18 aastakka umast elost elli Väimälän. Päält tuud lätsi Tarto ülikuuli, kon opõ aokirändüst, kõrvalerialas olliq sotsioloogia ja suhtõkõrraldus. Ülikooli-aol käve praktikal ja elli mõnt aigo Londonin ja Brüsselin. Parhillaq tii tüüd Brüsselin Õuruupa Kommisjonin transpordivolinigu Siim Kallasõ kabinetin.

Määne su egäpääväne tüü Siim Kallasõ kabinetin om?

Siim Kallas om Õuruupa Kommisjoni asõpresident, kiä vastutas transpordi iist. Transpordi-direktoraadin tüütäs mitusada eksperti, kabineti liikmidõ ülesannõq om andaq poliitilist tsihti. Egäl volinikul om 6 nika ku 8 kabinetiliigõt, abijõudõga üttekokko pia 20 inemist. Kabineti liigõq om nigu jakukõnõ eksperte ja volinikkõ vaihõl. Egäpäävätses tüüs ommaq kuunistmisõq ekspertega, huvigruppõga, teedüsse ja kõnnõpunktõ kirotamisõq volinigu jaos jne. Maq vastuda sadamidõ, siseviiteie, tii pääl liikmisõ julgõolõgi ja riikevaihõlidsõ transpordi iist. Sakõstõ om mu tüüs ka Eesti aokirändüsega tegelemine ja aokiränikke küsümiisile vastaminõ. Transport om üleilmalinõ ala, tuuperäst tulõ ka pall´o reisiq.

Ku võrdlõt Eestiga, sõs miä sullõ Brüsseli elo man kõgõ inõmb miildüs ja miä eiq?

Brüssel om liin, kon om lihtsä ollaq välämaalanõ, selle et sääl om hulga rahvusvaihõliidsi ütistüisi ja eläs väega mitmõsugumaidsi rahvit. Mullõ miildüs, et Brüssel om küländ väikene liin, kon egäpääväst ello om kerge kõrraldaq võrrõldõn näütüses Londoni vai Pariisiga. Mu jaos ommaq väega tähtsäq ka hääq Talinahe lindamisõ võimalusõq, miä tege Eestin käümise väega lihtsäs.

Olõ elänü vällämaal ja maq olõ-õi viil kõrdagi nännü eestläst, kiä kõnõlõs umast kodomaast halvastõ. Innembi om vast nii, et ku elät vällämaal, tulõtas tuu miilde, midä Eesti elo man hinnadaq. Edimädseq as´aq, miä miilde tulõvaq, ommaq imäpalk, luudus, haridussüsteem, eri e-lahendusõq jne. Kõgõ inämb miildüs mullõ sõski elläq Eestin ja kunagi tulõ kimmähe ka tagasi.

Ku pall´o putut kokko Brüsseli tõisi eestläisiga? Kas teil om ka suurõmbit üritüisi, kon kokko saias?

Ku kümme aastakka tagasi edimäst kõrda Brüsselihe kolisi, elli tan väega veidüq eestläisi. A parhillaq eläs Brüsselin inämb ku 2000 eestläst ja seldsielo om väega elläv. Päält tavas saanu jaanipäävä, jõulõ jm pidämise, kõrraldõdas ka mitmit kultuuriüritüisi ja tetäs hulga asjo latsilõ (nädälivaihtusõl om Eesti latsi kuul, laulutsõõr, näütemängotsõõr jne). Eestläisiga ma käü läbi joba uma tüü peräst ja muidogi arotami egä päiv, miä Eestin sünnüs. Mul om külh kunagi plaanin Eestimaalõ tagasi kolliq, selle et olõ-õi midägi parõmbat, ku kõnõldaq uman imäkeelen.

Ku sakõstõ Eestihe ja Võromaalõ trehvät? Midä sõs siin tiit?

Eestin käü vähämbält üte kõrra kuun, hariligult õks kats kõrda. Ku käü tan tüü peräst, sõs iks Talinan, a kõrd paari kuu joosul proovi ka Võromaal kävvüq umil vanõmbil külän. Eestin olõ aastan kokko vast puultõist kuud.

Küsse Kelbä Raivo
Intervjuu tett’ eesti keelen ja võro kiilde ümbre pantu Fastrõ Mariko puult.