1. Kõnõlõq tsipakõsõ esiqhindäst! Kost Sa peri olõt ja midä opnu? Midä parhillaq tiit?

Ma sündü Valgan 1980. aastagal, a üles kasvi Võrol. Päält keskkooli opõ üte aastaga Talliina Tehnigaülikoolin ja lätsi sõs edesi Tarto ülikuuli majandusõ modõlliirmise ala pääle. Tuu jäi külh lõpõtamaldaq, selle et perämädses aastagas oll´ keväjä hind mu silmin joba väega korgõs nõsõnu. Es tahtu inämb ütte keväjät umast elost raisadaq kooli lõpõtamisõ pääle, selle et joba sõs oll´ selge, et sääntse ala pääl ma arvadaq tüüle ei nakaq. Ma olli jo koolist joba kõik tarkusõq kätte saanu, selle et kursusõq olliq läbi tettüq ja üts lõpueksämgi tett. Tiidmiseq sai, papõr om tõisilõ. Tuuga sõs papõr jäi ärq…

Joba 2005. aastagast pääle olõ ammõdi poolõst pilditekij ja ka oppusõtekij.

2. Määne oll´ Su tii luudusõ ülesvõtmisõni?

Luudusõ ülesvõtmisõni jõvvi läbi jahipidämise. Poiskõsõst pääle miildü mullõ ka luudusõn jõlkuq, a sõs ma otsõ onniehitämise kotussit vai vibu jaos paslikku puud. Eläjist ja tsirgõst tiiä-äs ma midägi. Ku naksi jahin käümä, sai eläjide maailmaga tutvas ja minno naaś huvitama ülesvõtminõ, selle et jahimiihi jutõn ommaq jo kõik eläjäq suurõq ja lähkün ja noid juttõ ei usuq kiäki. A pilt ei võlsiq. Pilt tuu tundõ kodo üten tõisigagi jagamisõs.

3. Mis Sa arvat, kas Sa olõs saanu luudusõpildistäjäs ka sõs, ku Sul jahihuvvi ei olõs olnu? Äkki Sa tüütänü õks viil PRIAn, kon Sa ülikooli lõpun üte aasta tüül ollit?

Ma arva, et mitu hääd asja lätsiq tuukõrd kõrraga kokko. Ma tüüti tõtõstõ ülikooli viimätsel kursusõl PRIAn, selle et tahi eräalast tsirgukõist elolukku saiaq, et sõs päält lõpõtamist olõs keremb tüüd löüdäq. Luudusõpildistämine tekk´ mullõ üte ussõ vallalõ, midä ma innembi olõ-õs tähele pandnu. Rehkendi, et kuna Eestin om õnnõ kats elokutsõlist luudusõpildistäjät, sõs võiollaq lätt mul õnnõs jalg sinnäq ussõ vaihõlõ saiaq ja tuust ammõtist ka ärq elläq. Sääne arvaminõ tull´ hobipildistämise käügin, ku sai selges, et aig om luudusõfotograafi üts päämäne vara. Ku aigu om, sõs ka näet midägi väega põnõvat. Ku ma olõssi jäänü kontoritüüd tegemä, olkõ tuu sõs PRIAn vai kongi muial, sõs olõssi ma luudusõpildistämiseni jõudnu iks, a mitte sääntsel kujol. Muu tüü kõrvalt lihtsäle ei jääq aigo üle niipall´o, ku vaia, et kaadrihe püüdäq ololiidsi silmäpilkõ.

4. Midä Sullõ miildüs kõgõ inämb üles võttaq? Kas eläjit, tsirkõ vai maad? Kas om määnestki muutust ka olnu päälenakkamisõst nika ku tahaqmaani?

Ku pääle naksi, olli kimmäs eläjäpildi-miis. Paari aastaga tulliq mano tsirguq ja maastiguq. Parhillaq ommaq naaq kõik ütevõrra tähtsäq.

5. Midä Sa arvat, määntseq ommaq su kõgõ suurõmbaq kõrdaminegiq luudusõpildistämise võigõluisil? Kas nuuq võiduq ommaq Su jaos ka kõgõ tähtsämbäq su ammõdiredeli pääl?

Kõgõ suurõmb kõrdaminek om timahavvanõ Looduse Aasta Foto 2011 võit Eestin ja hindajidõ tunnustus maailman väega avvo seen olõvalt pildivõigõlusõlt. (Veolia Environnement Wildlife Photographer of the Year –  peris konkursi võitjit võrrõldas Oscari saanu filmitegijidega – Kelbä Raivo). A kõgõ tähtsämbäq ommaq õks pildiq, mis ommaq õnnistunu tetäq ja raamaduq, kohe nuuq pildiq ommaq trükidüq.

6. Mis Sa arvat, ku pall´o om Eestin noid inemiisi, kiä veidüq tõsitsõmbalt luudust pildistäseq? Ku pall´oq noist eläseq pildistämisest ärq?

Tõsitsit hobipildistäjit om Eestin saa ümbre, ammõdi poolõst luudusõ pildistäjit puul tosinat.

7. Kas mi naabririigen om kah luudusõ ülesvõtminõ niisama popp ku Eestin? Vai om sääne luudusõpildistämine tsipakõsõ nigu Eesti asi?

Põh´amaiõn om luudusõ ülesvõtminõ egäl puul väega popp hobi. Ederinnan om Soomõ, kon om tett esiki luudusõpildistäjide ütisüs, kon om üle kolmõ tuhanõ liikmõ. Roodsin ja Norran om kah luudusõ ülesvõtminõ korgõn hinnan. Ei saaq üldäq, et taa om Eesti asi.

8. Midä Sa seol talvõl tahassit kimmähe üles võttaq?

Kimmit plaanõ saa-ai är kõnõldaq, selle et sõs näet, et ei olõki noid inämb ütsindä teos tegemän. Pildistämise abiga pildistäjä vii täüde ummi nägemiisi ja mõttit ni noist om parõmb kõnõldaq sõs, ku nuuq pildiq ommaq joba üles ärq võeduq.

Küsse Kelbä Raivo

Intervjuu tett’ eesti keelen ja võro kiilde ümbre pantu Fastrõ Mariko puult.