sMaritv

Kõnõlõq veidükene esiqhindäst. Kost olõt peri, midä opnu, määnest tüüd parhillaq tiit, midä innembi tennü olõt?

Olõ peri Võromaalt ja edimädseq 18 aastakka umast elost elli Väimälän. Päält tuud lätsi Tarto ülikuuli, kon opõ aokirändüst, kõrvalerialas olliq sotsioloogia ja suhtõkõrraldus. Ülikooli-aol käve praktikal ja elli mõnt aigo Londonin ja Brüsselin. Parhillaq tii tüüd Brüsselin Õuruupa Kommisjonin transpordivolinigu Siim Kallasõ kabinetin.

Määne su egäpääväne tüü Siim Kallasõ kabinetin om?

Siim Kallas om Õuruupa Kommisjoni asõpresident, kiä vastutas transpordi iist. Transpordi-direktoraadin tüütäs mitusada eksperti, kabineti liikmidõ ülesannõq om andaq poliitilist tsihti. Egäl volinikul om 6 nika ku 8 kabinetiliigõt, abijõudõga üttekokko pia 20 inemist. Kabineti liigõq om nigu jakukõnõ eksperte ja volinikkõ vaihõl. Egäpäävätses tüüs ommaq kuunistmisõq ekspertega, huvigruppõga, teedüsse ja kõnnõpunktõ kirotamisõq volinigu jaos jne. Maq vastuda sadamidõ, siseviiteie, tii pääl liikmisõ julgõolõgi ja riikevaihõlidsõ transpordi iist. Sakõstõ om mu tüüs ka Eesti aokirändüsega tegelemine ja aokiränikke küsümiisile vastaminõ. Transport om üleilmalinõ ala, tuuperäst tulõ ka pall´o reisiq.

Ku võrdlõt Eestiga, sõs miä sullõ Brüsseli elo man kõgõ inõmb miildüs ja miä eiq?

Brüssel om liin, kon om lihtsä ollaq välämaalanõ, selle et sääl om hulga rahvusvaihõliidsi ütistüisi ja eläs väega mitmõsugumaidsi rahvit. Mullõ miildüs, et Brüssel om küländ väikene liin, kon egäpääväst ello om kerge kõrraldaq võrrõldõn näütüses Londoni vai Pariisiga. Mu jaos ommaq väega tähtsäq ka hääq Talinahe lindamisõ võimalusõq, miä tege Eestin käümise väega lihtsäs.

Olõ elänü vällämaal ja maq olõ-õi viil kõrdagi nännü eestläst, kiä kõnõlõs umast kodomaast halvastõ. Innembi om vast nii, et ku elät vällämaal, tulõtas tuu miilde, midä Eesti elo man hinnadaq. Edimädseq as´aq, miä miilde tulõvaq, ommaq imäpalk, luudus, haridussüsteem, eri e-lahendusõq jne. Kõgõ inämb miildüs mullõ sõski elläq Eestin ja kunagi tulõ kimmähe ka tagasi.

Ku pall´o putut kokko Brüsseli tõisi eestläisiga? Kas teil om ka suurõmbit üritüisi, kon kokko saias?

Ku kümme aastakka tagasi edimäst kõrda Brüsselihe kolisi, elli tan väega veidüq eestläisi. A parhillaq eläs Brüsselin inämb ku 2000 eestläst ja seldsielo om väega elläv. Päält tavas saanu jaanipäävä, jõulõ jm pidämise, kõrraldõdas ka mitmit kultuuriüritüisi ja tetäs hulga asjo latsilõ (nädälivaihtusõl om Eesti latsi kuul, laulutsõõr, näütemängotsõõr jne). Eestläisiga ma käü läbi joba uma tüü peräst ja muidogi arotami egä päiv, miä Eestin sünnüs. Mul om külh kunagi plaanin Eestimaalõ tagasi kolliq, selle et olõ-õi midägi parõmbat, ku kõnõldaq uman imäkeelen.

Ku sakõstõ Eestihe ja Võromaalõ trehvät? Midä sõs siin tiit?

Eestin käü vähämbält üte kõrra kuun, hariligult õks kats kõrda. Ku käü tan tüü peräst, sõs iks Talinan, a kõrd paari kuu joosul proovi ka Võromaal kävvüq umil vanõmbil külän. Eestin olõ aastan kokko vast puultõist kuud.

Küsse Kelbä Raivo
Intervjuu tett’ eesti keelen ja võro kiilde ümbre pantu Fastri Mariko puult.

Svenv

1. Kõnõlõq tsipakõsõ esiqhindäst! Kost Sa peri olõt ja midä opnu? Midä parhillaq tiit?

Ma sündü Valgan 1980. aastagal, a üles kasvi Võrol. Päält keskkooli opõ üte aastaga Talliina Tehnigaülikoolin ja lätsi sõs edesi Tarto ülikuuli majandusõ modõlliirmise ala pääle. Tuu jäi külh lõpõtamaldaq, selle et perämädses aastagas oll´ keväjä hind mu silmin joba väega korgõs nõsõnu. Es tahtu inämb ütte keväjät umast elost raisadaq kooli lõpõtamisõ pääle, selle et joba sõs oll´ selge, et sääntse ala pääl ma arvadaq tüüle ei nakaq. Ma olli jo koolist joba kõik tarkusõq kätte saanu, selle et kursusõq olliq läbi tettüq ja üts lõpueksämgi tett. Tiidmiseq sai, papõr om tõisilõ. Tuuga sõs papõr jäi ärq…

Joba 2005. aastagast pääle olõ ammõdi poolõst pilditekij ja ka oppusõtekij.

2. Määne oll´ Su tii luudusõ ülesvõtmisõni?

Luudusõ ülesvõtmisõni jõvvi läbi jahipidämise. Poiskõsõst pääle miildü mullõ ka luudusõn jõlkuq, a sõs ma otsõ onniehitämise kotussit vai vibu jaos paslikku puud. Eläjist ja tsirgõst tiiä-äs ma midägi. Ku naksi jahin käümä, sai eläjide maailmaga tutvas ja minno naaś huvitama ülesvõtminõ, selle et jahimiihi jutõn ommaq jo kõik eläjäq suurõq ja lähkün ja noid juttõ ei usuq kiäki. A pilt ei võlsiq. Pilt tuu tundõ kodo üten tõisigagi jagamisõs.

3. Mis Sa arvat, kas Sa olõs saanu luudusõpildistäjäs ka sõs, ku Sul jahihuvvi ei olõs olnu? Äkki Sa tüütänü õks viil PRIAn, kon Sa ülikooli lõpun üte aasta tüül ollit?

Ma arva, et mitu hääd asja lätsiq tuukõrd kõrraga kokko. Ma tüüti tõtõstõ ülikooli viimätsel kursusõl PRIAn, selle et tahi eräalast tsirgukõist elolukku saiaq, et sõs päält lõpõtamist olõs keremb tüüd löüdäq. Luudusõpildistämine tekk´ mullõ üte ussõ vallalõ, midä ma innembi olõ-õs tähele pandnu. Rehkendi, et kuna Eestin om õnnõ kats elokutsõlist luudusõpildistäjät, sõs võiollaq lätt mul õnnõs jalg sinnäq ussõ vaihõlõ saiaq ja tuust ammõtist ka ärq elläq. Sääne arvaminõ tull´ hobipildistämise käügin, ku sai selges, et aig om luudusõfotograafi üts päämäne vara. Ku aigu om, sõs ka näet midägi väega põnõvat. Ku ma olõssi jäänü kontoritüüd tegemä, olkõ tuu sõs PRIAn vai kongi muial, sõs olõssi ma luudusõpildistämiseni jõudnu iks, a mitte sääntsel kujol. Muu tüü kõrvalt lihtsäle ei jääq aigo üle niipall´o, ku vaia, et kaadrihe püüdäq ololiidsi silmäpilkõ.

4. Midä Sullõ miildüs kõgõ inämb üles võttaq? Kas eläjit, tsirkõ vai maad? Kas om määnestki muutust ka olnu päälenakkamisõst nika ku tahaqmaani?

Ku pääle naksi, olli kimmäs eläjäpildi-miis. Paari aastaga tulliq mano tsirguq ja maastiguq. Parhillaq ommaq naaq kõik ütevõrra tähtsäq.

5. Midä Sa arvat, määntseq ommaq su kõgõ suurõmbaq kõrdaminegiq luudusõpildistämise võigõluisil? Kas nuuq võiduq ommaq Su jaos ka kõgõ tähtsämbäq su ammõdiredeli pääl?

Kõgõ suurõmb kõrdaminek om timahavvanõ Looduse Aasta Foto 2011 võit Eestin ja hindajidõ tunnustus maailman väega avvo seen olõvalt pildivõigõlusõlt. (Veolia Environnement Wildlife Photographer of the Year –  peris konkursi võitjit võrrõldas Oscari saanu filmitegijidega – Kelbä Raivo). A kõgõ tähtsämbäq ommaq õks pildiq, mis ommaq õnnistunu tetäq ja raamaduq, kohe nuuq pildiq ommaq trükidüq.

6. Mis Sa arvat, ku pall´o om Eestin noid inemiisi, kiä veidüq tõsitsõmbalt luudust pildistäseq? Ku pall´oq noist eläseq pildistämisest ärq?

Tõsitsit hobipildistäjit om Eestin saa ümbre, ammõdi poolõst luudusõ pildistäjit puul tosinat.

7. Kas mi naabririigen om kah luudusõ ülesvõtminõ niisama popp ku Eestin? Vai om sääne luudusõpildistämine tsipakõsõ nigu Eesti asi?

Põh´amaiõn om luudusõ ülesvõtminõ egäl puul väega popp hobi. Ederinnan om Soomõ, kon om tett esiki luudusõpildistäjide ütisüs, kon om üle kolmõ tuhanõ liikmõ. Roodsin ja Norran om kah luudusõ ülesvõtminõ korgõn hinnan. Ei saaq üldäq, et taa om Eesti asi.

8. Midä Sa seol talvõl tahassit kimmähe üles võttaq?

Kimmit plaanõ saa-ai är kõnõldaq, selle et sõs näet, et ei olõki noid inämb ütsindä teos tegemän. Pildistämise abiga pildistäjä vii täüde ummi nägemiisi ja mõttit ni noist om parõmb kõnõldaq sõs, ku nuuq pildiq ommaq joba üles ärq võeduq.

Küsse Kelbä Raivo

Jutuajaminõ oll’ eesti keelen ni vastussõq ommaq ildampa ümbre pantu võro kiilde.

Igortarov

Kõnõlõq kõgõ inne esiqhindäst! Kost olõt peri, määnest tüüd tiit, midä opnu olõt?

Ma olõ Lõuna-Eesti miis. Tii uudissit televisiooni ja raadiohe ni toimõnda Setomaa aolehte. Ku noidõ tegemiisi mant vapa aigo tegünes, kulus tuu umah taloh lambidõ kasvatamisõ, mõtsatüü vai määndsegi muu maatüü pääle ärq. Säänest hetke olõ-õi, õt istu maah ja märgota, midä võisi viil tetäq. Opnu olõ ma aokiränigust Tartoh ja Moskva liinah.

Kuimuudu sa Moskva riiklikku ülikuuli opma pässit? Kas sääl aokirändüst oppiq oll´ tõistmuudu ku Eestimaal?

Moskvahe sai ma määndsegi soveediaigsõ kvoodi perrä, minkõ perrä võeti Moskva ülikooli žurnalistikatiidüskonda õgast NSV-st üts tudeng. Pidi tegemä läbi konkursi Eesti aokiränike liiduh. Tuu oll’ Tarto ülikooli 3. kursusõ lõpuh. Moskvah opitas aokirändüst õks väega tõistmuudu ku meil. Tuuperäst, õt sääl om sääne vannamuudu opminõ, koh om rohkõb säänest filoloogiharidust. Opitas kirändüst, aoluku, kirändüse aoluku ja nii edesi. Sotsiaaltiidüst om sääl õks kõvastõ vähäb, ku Tartoh oll’. Ja praktilist puult oll’ ka vähäb, a tuu oll’ mul Eestist jo üteh võet. Ma nakassi sääl õkva SL Õhtulehe Moskva korrespondendis, õt leevä ja õllõ jaos rahha tiiniq. Vinne ülikoolih oll’ ka suhtuminõ tõistmuudu. Tartoh om õks väega vaba olõminõ – käüq, kuna tahat ja opiq, midä tahat, a Moskvah pidi õks kimmä tunniplaani perrä käümä, nigu koolih. Ja suhtuminõ üliopilasihe oll’ ka sääne, miä tulõt’ veidokõsõ miilde põhikooli aigu.

Olõq hää ja kõnõlõq veidüq umast Võro ja Põlva maakunna televisioonireporteri egäpäävätüüst. Kuimuudu valit vällä uudissõq, minkast pikemb lugu tetäq, mitu luku nädälih tiit, miä om tuu tüü man kõgõ rassõmb ja minkast saat kõgõ suurõmbat rõõmu?

Mul om sääne tüü, õt hummogu kae ma üle, määndseq sündmüseq vai plaaniq ommaq mul pääväst tettüq. Sis lepi päävätoimõndajaga telehvonih kokko, kohe ma lää ja midä ma tii. Sündmüs piät õks sääne olõma, õt taa tervele Eesti rahvalõ huvvi pakussi. Näütüses ku määnegi umakultuuri asi om, sis tuu om õkvalt eriline. Vai riiklikult tähtsäq objektiq nigu Nursipalu polügon. Või ollaq ka määndsegi üleriikligu teema kajastaminõ, kooli- vai haldusrehvorm. Meil Lõuna-Eestih toimus õks pall’o asjo, kõkkõ jovva-ai läbi kävvüq. Hummõn (01.03) lää Pihkvahe kaema, kuis näil valimiisi möll käve. Pihkva om õks tõõnõ liin ku Moskva ja Eestile väega lähkoh. Ku piiri iih olõsi-i, saasi Pihkvast mu kodo jaos kõgõ lähkob liin. Rassõ om tuu, ku om pall’o määnestki negatiivsõt infot vai konflikti. Kõgõ rõhkõb pakvaq rõõmu hüäq inemiseq, kinkaga ma saa õgapäävädselt tutvast.

Elät Setomaal ja olõt ka aolehe Setomaa päätoimõndaja. Kõnõlõq, kuis sul tull’ huvi Setomaa ja seto kultuuri vasta.

Ma olli Moskva-aol ütel reisil soomõ-ugri maal, Marimaal. Sääl sai tutvast üte kamba nuuri miihiga, koh oll’ ka parhillanõ sootska Raudoja Ahto ni mu üle-mõtsa naabri Priksi Kristjan. Kõnõli näile, õt tahasi kunagi hindäle talokotust ostaq. Mõnõ ao peräst kävegi Setomaal maad uurmah, sis käve viil, sis tull’ Setomaa lehe toimõndaja konkurss ja päält tuud ma löüdse hindäle hüä talokotussõ kah. Tulligi Moskvast är Eestimaalõ. Njooq inemiseq, kiä siih eläseq ja sjoo keskkond õks miildü. Ja nii ta omgi jäänü.

Mida hääd ja midä halva sa mõistat Setomaa pääle märkih ette säädiq?

Siih om veid’oq inemiisi ja tuu om nii hää ku halv. Hää tuuh mõttõh, õt hummogu om hää Verskah ujomah kävvüq, pia-ai parkmiskotussit otsma ja basseinih om ruumi küll. Halv tuuh mõttõh, õt ku om vaia määnestki inemist, sis naid inemiisi om liisnalt veid’oq. Njooq, kiä ommaq, ommaq väega tüüga kinniq. Siih piät eis olõma miis nigu orkestri. Tuud kõnõli mullõ kunagi Seto Talomuusõumi direktri Lõvi Laine. Nüüd saa ma tuust arvo. Piät õks mõistma kõkkõ eis tetäq: internetiantenni nii viitorro pandaq, mootorsaega tüüd tetäq jne.

Kas Setomaa Eesti ja Vinne poolõ vaihõl om suur vaih?

Om õks. Siih om õks Eestimaa ja sääl Vinnemaa. Vinne poolõ pääl om setokõisi väega veit’ost jäänü. Ku tiiät, kost otsiq, sis mõnõ õks lövvät. Vinne poolõ küläq ommaq õks väega viledsäq. Meil olõ-õi tuuga võrrõldõh midägi hätä.

Kas su meelest om tähtsä, et seo maanuka inemiisi võro ja seto keele mõistminõ alalõ püsüssi?

Kiil om hindätiidmine (identiteet). Välläkaibmisõq näütäseq, õt soomõ-ugri alaq ollivaq vanastõ õks pall’o suurõbaq, ku naaq parhillaq ommaq. Ja tuu vindläisi pääletung olõ-õs muu ku umakeelidse kultuuri allajäämine. Petserimaa vinnepuulsõq segäperreq ommaq kõik vindläisi perreq – sääl om kodonõ kiil vinne kiil ja tuusama ka koolih ja muial. Üts põlv viil ja kinkalgi olõ-õi inäb meeleh, õt nääq setoq ollivaq. Sama protsess käve noidõ setokõisiga, kiä säält Talinahe är kolisivaq. Sääl om ka latsi ja latsõlatsi, kiä kiilt väega mõista-ai. Tuu, õt kats kõrda aastaga joosul pidoh käüt, om sääne emigrandi-värk, tuu olõ-õi inäp elläv kultuur. Tsiberi setodõl oll’ tuud rõhkõb, tuuperäst, õt näil oll’ suurõb kogokond edeotsah. A tuu naas’ häömä, ku segäperreq naksivaq tulõma ja toimu vindläisiga segiminek.

Ku häste sa esiq arvat umast lõunaeesti keele mõistmisõst?

Ma saa vast arvo, ku kõnõldas ja mõista lukõq. Kirotaq om rassõ ja kõnõldaq, tuuperäst, õt ma olõ-õi kasunu taa keele seeh. Ma kõnõli õks vinne ja eesti kiilt edimält. Seto kiil tull’ mu ello suurõbalt kuuh Setomaa lehega.

Küsse Kelbä Raivo

ToomikuMaria

Olõq hää ja kõnõlõq veidükese esiqhindäst. (Kiä olõt, midä tiit, kost peri olõt?)

Ma olõ Toomigu Maria, olõ peri Võrolt. Terve põhi- ja keskkooliao käve ma Võrol Kreutzwaldi gümnaasiumin. Õnnõ 2007./2008. kooliaastal käve ma Austrian Innsbruckin vaihtusopilasõs. Ma olõ kõgõ olnuq väega hää opilanõ ja nii ma lõpõdigiq 2010. aastaga piimäkuun gümnaasiumi kuldmedäligaq. 2010. aastaga põimukuust pääle opi ma Sotimaal St. Andrew’ korgõnkoolin matõmaatikat.

Mille sa valisit õkva tuu korgõkooli? Kõnõlõq tuust korgõstkoolist!

Edimält, päält Austriast tagasitulõmist, olli ma tävveste kimmäs, et ma lää päält kooli lõpõtamist sinnäq ka korõmbat koolitust saama. A sõs ma uurõ lähkümbält säälsit korgitkuulõ ja opikavvu ni sai arvo, et Austria korgõqkooliq olõ-i matõmaatiga opmisõs kukki hääq. Sõs ma uurõ täpsämbähe Suurbritannia korgitkuulõ ja näi, et Sotimaal piä-i Õuruupa Liidust peri opilasõq opimassu masma. Ja et St. Andrew’ korgõkuul om matõmaatiga opmisõs väega hää kuul, lätsigiq ma sinnäq. Tuu om kõgõ vanõmb korgõkuul Sotimaal, sääl ommaq opnuq väega pall´oq aadlimeheq, tõisi hulgan ka prints William.

Miä om sinno sääl korgõnkoolin seoniqaoniq kõgõ inämb imehtämä pandnuq? Opmisõ ja tudõngielo man vai muido?

Ma tiidse tuu korgõkooli ja säälse elo kotsilõ joba peris häste pia kõkkõ, selle et olli joba innembi tunnõ kaupa Internetin olnuq ja noid asjo uurnuq. A miä minno kõgõ inämb imehtämä pand´, oll´ tuu, et inämbjago tudõngit ommaq nii noorõq. Suurbritannian lääväq latsõq inämbähe kuuli, ku ommaq 5-aastadsõq. Tuu tähendäs ummakõrda, et nä lõpõtasõq keskkooli, ku ommaq 17 vai 18 aastakka vanaq. Tuuperäst ommakiq mu kursusõkaaslasõq nii noorõq. Muidogiq lövvüs sääl ka mitu säänest opilast, kiä päält gümnaasiumi lõpõtamist aastakõsõ vabas võtiq, ilma piten reismän käveq vai tüüd teiq. Tuugipoolõst olõ ma sääl kimmähe üts vanõmbit.

Kas teil rebäseslüümine ka oll´? Määne tuu säälsen korgõnkoolin om?

Õkva säänest asja meil es olõq, a oll´ ummamuudu variants tuust. St. Andrew’ korgõnkoolin om nii, et kõik edimädse aastaga tudõngiq löüdväq hindäle akadeemilidseq vanõmbaq, kiä ommaq kolmanda vai neländä aastaga tudõngiq. Kukki või ka vastapiten ollaq, et vanõmbaq löüdväq sinno. Nii sõs ommakiq egäl edimädse kursusõ tudõngil umaq akadeemilidseq imä ja esä, inämbähe viil ka mitmit sõsarit ja velli, tuu tähendäs tõisi tudõngit, kinkal ommaq samaq vanõmbaq. Akadeemilidseq vanõmbaq piässiq olõma vahtsilõ tudõngilõ toes ja abis. Märdikuu lõpun om siin üritüs, midä kutsutas Raisin. Tuu om kats päivä. Pühäpääväne tegemine käü päämädselt juumisõ ümbre. Vanõmbaq kõrraldasõq latsilõ mitmit eri juumismängõ ja -võigõluisi. Latsõq saadõtas liina pääle varandusõjahti pidämä. Tuu käügin piät täütmä egäsugutsit eri ülesandit. Iispäävä hummogu piät latsõq aigsahe imä man olõma. Imä and latsilõ süvväq ja pand nääq hindä ärnägemise perrä rõivilõ. Maq ja muq sõsaraq-veleq ollimiq näütüses Ninja kilpkunnaq. Sõs and akadeemiline esä latsilõ kingitüse. Tuu või ollaq ütskõik miä, kas riiol, kanuu, prügükott vai Barbi pupp, midä latsõq piät sõs läbi liina St. Salvadori platsi pääle vinnama. Sääl sõs võetas kingitüseq käest ärq ja kõik edimädse kursusõ tudõngiq lastas üte kõrragaq platsi pääle, kon peetäs maaha vatusõda.

Märdikuu lõpu poolõ om joba peris jahhe ja inämbähe olõ-i kiäki hinnäst paksult rõivilõ pandnuq. A vatusõda, kon kõik ommaq lõpus üleni habõnaajamisvatuga kuun, käü vast nii tunn aigu. Perän või kodo mõskma minnäq. Mul oll´ nii, et koton jovvi õnnõ süvväq, vatu maaha tougadaq ja puhtaq rõivaq sälgä pandaq, ku pidi joba kuuli juuskma. Mul oll´ päält lõunat praktikum, kohe es saaq minemäldäq jättäq. Mul olliq hiusõq viil vatugaq kuun, ku ma sinnäq lätsi…

Raisin om õnnõ St. Andrew’ ülikooli ettevõtminõ. Tuu nimi tulõ inglüsekeelitsest sõnast raisins, miä tähendäs rosinaq, selle et edimält tõiq edimädse kursusõ tudõngiq umilõ vanõmbilõ rosinit. A ao joosul sai tuust vatusõda.

Su ülikoolin ommaq opnuq nii prints William ku ka timä tulõvanõ naanõ Kate Middleton. Kas näist ja näide saajost kõnõldas kah koolin sakõstõ?

Prints Williami ja Kate’i saajost iks tõnõkõrd kõnõldas. Meile andas esiki näide pulmapäiv vabas, selle et William mi koolin oppõ ja tuuperäst, et tuu päiv om ka ülikooli jaos tähtsä. Joulukuun oll´ näütüses miiq üliopilaisi ütisüse baarin Williami ja Kate’i teemalinõ pido, kon sõs kõik näide stiilin rõivin pidiq olõma. Ku märdikuun Telegraph’in üts artikli ilmu, kon kõnõldi Kate Middletonist ku peris hariligust St. Andrew’ tudõngist, sõs naksi mi tudõngiq tuu üle väega arotõllõma ja vaidlõma.

Miä ommaq su kavvõmbaq tsihiq matõmaatigaopingidõgaq köüdetült?

Mu kavvõmbaq tsihiq matõmaatigaopingidõgaq köüdetült ommaq häste oppiq ja saiaq magistrikraat. Ma piässi tuu saama 2014. aastagal. Sääntsit plaanõ mul õkva ei olõq, et midä ma tii päält lõpõtamist. Sinnäqmaaniq om viil sõskiq 3,5 aastakka aigo kah.

Küsse Kelbä Raivo

Jutuajaminõ oll’ eesti keelen ni vastussõq ommaq ildampa ümbre pantu võro kiilde.

Taivo

Väiku abisõnaraamat lugõmisõs

1. tiidüslik ilmakaeminõ – teaduslik maailmavaade
2. keeroliidsi säädüjide süstemme uurja – keeruliste kohanevate
süsteemide uurija
3. hindävaihõl läbikäüjit – üksteisega suhtlevaid
4. kuklaisi kogohusõq – sipelgate kolooniad
5. aivõq – aju
6. mudsu – mõistus
7. köüdüsseq tegüneseq – seosed tekivad
8. härgütäjä – motivaator

Kuna Lindsi Taivo om küsüjäle vana tutva, sis om jutuajaminõ sinavormin

Kõnõlõq tsipakõsõ esihindäst: kost peri olõt, kos keskkooli lõpõtit? Kas joba inne ülikuuli oll´ sullõ selge, et sa nakat tiidüst tegemä? Kas oll´ joba ka eriala teedäq?

Peri olõ Võro liinast. Lõpõdi Kreutzwaldi gümnaasiumi. Arvadaq olõ ma jah joba noorõst iäst pääle tiidüsligu ilmakaemisõ vasta huvvi tundnu. Nii luudus ku tehniga ommaq mullõ huvvi paknu. A et must peris tiidläne saa ja “ammõtligult” tiidüst tegemä naka – egaq tuu vast külh nii kimmähe selge es olõq. Mul om olnu ja om parhillaki mitmit huviallo, tuuperäst om mul iks olnu valliq mitmõ tii vaihõl: reaaltiidüseq, humanitaaria, muusiga, kunst, ettevõtlus (taaga olõ-i ma külh viil tegeldäq joudnu). Naaq kõik tävvendäseq ütstõist ja tegeväq kuun elo kirivämbäs ja ei olõq ütstõsõst ilmadu kavvõn. Üts hädä taa kõgõ man muidogi om: kuis löüdäq kõgõ huvvipakva jaos aigo? A nigu kõnnõkäändki ütles: kiä tege, tuu joud!

Sa opit ka doktorantuurin. Miä om tuu eriala nimi, midä sa opit?

Opi Tal´na Tehnigaülikoolin info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorioppõn, ahtamb eriala om puutri- ja süstemitehniga.

Ütlet, et olõt „keeroliidsi säädüjide süstemme“ uurja. Seletäq lähembält, midä kujotasõq hindäst nuuq keerolidsõq säädüjäq süstemiq. Tuuq mõni näüdeq kah.

Keerolidsõq süstemiq om sääne ületsemb erialasõna, midä arvadaq väega häste ärq seletäq ei saaki. A noidõga mõtõldas süstemme, kon om suur hulk ütstõist mõotavit vai hindävaihõl läbikäüjit ossõ. Noidõ osakõisi hindä üllenpidämist om rassõ pikä ao pääle ette nätäq. Erialasõna „säädüjä“ näütäs tuud, et süstem saa hinnäst esiq muutaq, et parõmbahe toimõ tullaq ja et parõmbahe edesi joudaq. Sääntsiid süstemme löüd egält puult mi ümbre: näütüses inemiisi ütiskunnaq, ökosüstemiq, kuklaisi kogohusõq, väärtpaprõturuq, Internet, ilm, maakerä ilm. Sääntsiid süstemme löüd ka mi seest: tõvõkimmüs, aivõq, mudsu… Väega tsill´okõisist as´ost om es´ki üts bioloogilinõ rakk väega keerolinõ ja säädümisvõimõga süstem.

Kas sa saanu mõnõ tsihi vai iinmärgi vällä tuvvaq, miä sul ku noorõl tiidüsmehel om uman valdkunnan?

Ku tetäq tiidüst innekõkkõ hindä huvist, mitte nigu määnestki harilikku tüüd lihtsähe raha tiinmises, sõs om päämädses härgütäjäs ja tsihis iks hindä uudishimo rahuldaminõ. Ma taha maailma tundma oppiq ja vahtsit asjo vällä märkiq. Mõnõn mõttõn om jo (reaal)tiidläse elo nigu ulmõfilmin elämine. Selle et inämbüs vahtsit tiidmiisi, tehnoloogijit ja vidinit, miä viil aastidõ peräst laembahe käüki lääväq, ommaq joba parhillaq tiidläisi mõttin ja laboriin määntselgi edimädsel moodul olõman. Ku kõnõldaq välitsiist tsihtest, sõs nuuq ommaq köüdedüq iks uma tiidüsvaldkunna kõrdalännü edesiarõndamisõga ja ka inemiisi egäpäävädse elo parõmbas tegemisega. Tuud saa niimuudu tetäq, ku tuumi näütüses mõnõ tiidläisi vällämärgidü as´a vai massina perisello.

Kas tiidläne om hää elokutsõq? Vai olõssi õigõmb küssüq, kas tiidläne ollaq om hää elostiil? Kõnõlõq lühkühe tiidläse elost.

Hää vai halv elokutsõq om maitsõ küsümüs – kõik olõnõs jo inemise loomust ja tuust, midä kiäki etembäs pidä. Tiidläse ammõt kõlbas vast inäb sääntsile, kinkalõ miildüs suurõmb vabahus: vali esiq hindäle, midä täpsämbähe, kuna ja kon tege. Samal aol piät tä olõma valmis vastutama, täl piät olõma hindä üle kõrd ja tä piät mõttil linnadaq laskma. Ütelt puult piät saama rahuligult hindäette ollaq, et märkiq ettetulõvidõ häti üle. Tõsõst külest piät ka umilõ tüükaaslaisilõ hindä tüüd tutvas tegemä, näidega kuuntüüd tegemä. Lisas muidoki saat ka konvõrendsel ja tiidüsüritüisil üle ilma üles astu, kon saat kõnõldaq väega mitmidõ huvitavidõ ja tarku inemiisiga.

Täämbädsen väega turumajandusligun ütiskunnan om rassõ jättäq küsümäldäq tuud, kas niiüldäq keskmäne Eesti tiidläne eläs Eestin häste ärq?

Keskmädse Eesti tiidläse kotsilõ piässi vast küsümä uuringufirmadõ vai Statistigaammõdi käest. Arvadaq, et om nii noid, kiä eläseq peris häste, ku noid, kiä tiinväq rahha veidüq. Mõnikõrd olõnõsõq as´aq inemisest hindäst, a ka tiidüsasotusõ virkusõst hindäle rahha löüdäq. Rahha või kaubõldaq riigi käest vai sõs eräettevõttidõga ütentüüd teten. Ärri teten om kimmähe võimalik pall´o rikkambas saiaq ku tiidüst teten. A tõsõst külest om teedäq pallo väega häste kõrdalännüid lukõ, miä ommaq köüdetüq tiidüse ja tehniga tulõmidõgaq. Tiidläsel ommaq ka siin umaq hääq küleq, ku võrrõldaq näid inemiisiga, kinkal olõ-i nii hulga tiidmiisi.

Ku sul om viil meelen, sõs mi keskkooli aol käve meditsiinitiidläne Kase Kalev hindä tüüst kõnõlõman. Timä jutust om mul meelen, et tä ütel´, et tiidläseq saavaq alasi tüüd. Kas su meelest om kah nii? Kas sa tiiät mõnt tiidläst Eestin, kiä masu peräst om pikembäs aos tüüst ilma jäänü?

Parhillaq külh tiiä-i kedägi ummi tutvidõ siäst. A olõnõs iks inemisest hindäst kah ja tuust, midä tä tege. Ku olõt esiq teküs ja sullõ miildüs luvvaq, sõs om ütel reaaltiidläsel egäl juhul tüüvõimaluisi küländ.

Küsse Kelbä Raivo

Jutuajaminõ oll’ eesti keelen ni vastussõq ommaq ildampa ümbre pantu võro kiilde.

Contra35

Kõgõpäält piässi alustama säält, mille ma seod juttu kirotama naksi. Ku ma olli koskil kümme aastakka vana, kirodi üte umavannudsõ tsuraga katõ pääle vihulehti pääle üte raamadu. Tuu sai 15 kopka iist õkvalt maaha müüdüs ja vaivalt, et tä koskilt inämb vällä ujos, et tedä lukõq saassi. Inne üts asi om tuust raamatust meelen – tegeläseq ollivaq mererüüvliq. Ma mõtli, et ei püvväki takastperrä vällä märkiq, et midä nuuq rüüvliq sääl raamatun teiväq, tuu om vast ilmvõimalda. Tii parõmb peris vahtsõ mererüüvliluu. Ütlemi, et seoga ma piä uma edimädse mererüüvliluu 25. juubõli är.

Lugu sis sääne. Elliväq kõrd Antsla liinan kolm miist, naidõ kõiki nimi oll´ Margus. Vahet tetti näide vahel nii, et ütte kutsuti Margus, tõist Marguss ja kolmandat Marguus. Kiräpildin ollivaq ja ommaq nä kõik edesi iks üttemuudu, seo tähendäs, et taan kirätükün kah. Margussõq ollivaq kõik kõvaq mõtõlusõ-meheq ja niisamatõ palgapäävä peräst tüüd vorpiq nä es viisiq. Tullivaq inne paar kõrda kuun kokko ja arutivaq ilma-asju, et lõpus määndsegi suurõ as´aga maha saiaq. Ütspäiv, ku nä jälki kolmõkõistõ kuun istsõvaq, ütel´ Margus, et täl tull´ üts kuldaväärt mõtõq pähäq. Margus tahtsõ joba küssüq, et määne tuu mõtõq om, a Margus jõudsõ timäst ette ja ütel´ Margussõlõ, et tuud timä ei usuq, hõpõt ja kulda mi maal joht ei lövvüq. Margussõ nägu läts´ tuu pääle häste klaaris. Vot, mille miiq ei olõq kulda saanu! Olõmi igiaig elänü süväl sisemaal, kuivamaaroti, olõ-i joht merd kündnü, inne maad harinu, ja joba är harinu, et hõpõt ja kulda mi maal ei lövvüq. A ku maa päält kulda ei lövväq, arvadaq, et kuld sis hoobistükün meren hinnäst käkk. Kae, kos ütel´! Ja sis tull´ Margussõlõ miilde, et oll´ jo päiv varramb nännü televussõrist filmi, kos mererüüvliq tsuklõsõq kulla seen, ja ku telekast midägi nättü, sis tuu om teedäki kimmäs fakt, telekast ei tohissi määnestki võlssi ja häüssä tullaq, selle et telekas om tarku inemiisi tettü riist. Niisis merd rüüvmä! A kost sa mere kätte saat, ku tuu jääs satu miile taadõ. Margus ütel´, et tulõ buss kaapõrdaq ja tuuga minnäq. Margus oll´ külh vasta, et mererüüvlile kuiki buss ei klapiq, piäs vähämbalt õhulaiva kaema, ku maad müüdä ei kannadaq seilädäq. A Margus tugõsi Margust ja nii mintigi bussi rüüvmä. A tuu näil kuiki vällä es palaq, selle et Antsla bussijuhiq kitseväq ku ütest suust, et näide buss ei olõq mereni sõitmisõs mõtõld, hää ku Võroni vällä vidä. A sis tull´ Margussõlõ hää helksä mõtõq pähäq – kaapõrdami kõgõpäält Võrolõ ja sis kaemi edesi, vast säält iks mõnõ kimmämbä bussi löüd. Lätsiväq bussijaama, a näil es viäq tuun mõttõn, et buss jäigi rüüvmäldäq, selle et bussijuht trehväs´ ka Margus olõma ja vei muidoki kolm Margust massulda Võrolõ. Jõuti Võrolõ, mererüüvliq küsseväq joba maavalitsusõ maja man maaha, astsõvaq tsipa ja kaivaq, et hääd kätt uulidsa otsan vaht määnegi suurõmb vesi vasta. Näid õkvalt kissõ vii poolõ. Vastatulõjalt küsti, om tuu sääl iks meri. „Mii jaos iks om tuu meri,“ ütel´ vastatulõja. Rüüvliq saivaq väega rõõmsas, juussõvaq „mere“ manuq, mis muidoki oll´ üts tsillukõnõ järv, ja topsõvaq tuu kotti. Naksivaq Antslalõ sõitmisõs bussi otsma, tull´ näile jälki üts tõnõ vastatulõja vasta. Tuu küsse, et mille teil kott nii punnin om. Margus kitse, et nä ommaq nüüt kõvaq mererüüvliq ja tan kotin omgi näil meri. Margus timä kõrval kutsõ vastatulõjat, et vast tä taht rüüvliile orjas tullaq, näil vaia merest kulda vällä sõgludaq. „Meri kotin!“ mühäs´ vastatulõja. „Taa mula pankõq küll õkvalt sinnäsamutsõlõ tagasi, kost taa tull´!“ „Kaeq esiq perrä!“ sai Margus vihatsõs ja paot´ kotisuud, et uskmaldaq mehele näüdädäq, et nä joht ei võlsiq. „Meri“ tarvit´ tuud är, kohisi kotist vällä ja pistse plagama. Rüüvliq muiduki takan, a egäs järv ka ull es olõq, libisi liinast vällä ja käkse hinnäst Munamäe taadõ är. Tuuvasta rüüvliq ollivaq külh ulliq, käändseväq pääle raudtiid hüäle poolõ är ja es jääq pedämä innemb ku Valgan, kos nä ommaq täämbädseni pääväni, ku naid riigikokku ei olõq valitu. Järv sai pia jälki rahuligult liina tullaq, inne umma sängü pugõmist käve viil maavalitsusõn ja lassõ hindäle vahtsõ nime pandaq. Tälle oll´ nakanu kummitama tuu ütelüs, et „taa mula“, mis oll´ tälle tuuvõrra armsamb, et oll´ timä rüüvliide käest är pästnü. Innembide oll´ järve nimi Jüri olnu, a tuu järvele es miildüq, selle et tõsõq järveq narsõvaq tedä ja ütliväq, et tä om Jüri Järvet.

Taa oll´ no mu vahtsõmb mererüüvlijutt. A või ollaq keski tiid, määne tuu edimäne võinu ollaq? Tä sis võissi mu iist tuu kirja pandaq, ma annassi hää meelega uma poolõ kõigist õiguisist ja tasudõst kah timäle, mullõ avitas tiidmisest, et ma olõ teedäq saanu.

Ruitlasõ Olavi

Ma es olõq väega hää pääga opilanõ. Elläv lats, opminõ läts´ tõnõkõrd väega vaivalidsõlt. Om meelen, et edimäidsin klassõn sai peris pall´o vihkõ pisaridõga läbi leotõdus ja nii är tsurgitus. Papa oll´ harit miis, timäl oll´ säidse klassi küläkuuli lõpõtõt ja uman koton timä lundõrusõl kassuq es lupaq. Ikk es avidaq kõrdagiq, koolitüü tull´ kasvai sunniviisilidselt är tetäq.

Kats vanaesä tarka ütelüst ommaq meelen. Edimäne om: tsirkusõn pandas ulliq kahruq kah tandsma ni pilli lüümä. Ja tõnõ om: ku oppiq ei viisiq ja ullis jäät ni ildampa ammõtit ei opiq, saa sust sibi vai lapjumiis. Ku ma küsse, midä tuu sibi tege, porisi papa, et ärku ma opku, et sõs näkev ma ütspäiv esiq.

Kõrd oll´ kõva. Ku tulli kodo katõ või märküsegaq – tuud juhtu külh harva, a õks – sõs sai nuudigaq üle kühmä. Papal oll´ sääne kumminuut, üte kõrra tõmmas´, a sinidse juti jätt´ perrä. Egaq maq tuud lüümist es pelgäq, tuu tsähvägu kannadi vällä! A papal oll´ süä väega haigõ, täl oll´ kolm infarkti sällä takan. Ku tä minnu nuhklõma pidi, läts´ tä esiq nii närvi, et jälq oll´ kuran käsivarrõn halu ja validoolitablett keele all.

Sõs ma opsõ, hirmugaq. Esiq opsõ, hirmun, et ku ma vanalõesäle süämehallu tii, koolõs tä mu peräst ärq. Ku päivikun saisõ kats, läts´ tii koolist kodo õks väega pikäle. Kuul es olõq joht lähkül, tulli bussi päält maaha, kõndsõ tassakõistõ, saisõ tii pääl, a õks tundu, et tuu halv hetk, ku ma papalõ päivikut näütämä piä, tulõ liiga kipõstõ kätte…

Tuud, et tä är koolõs, pelässi ma nii kõvva, et opminõ läts´ ülesmäke ja päivikun saisiq inämbüsen nelläq-viieq… Ku papa päivikut kaiõ, oll´ täl hää miil ja sõs ma mõtli, et näet, seo nellä vai seo viie peräst eläs tä jäl veidükese kavvõmb.

Kõrd astsõ ma koolibussi päält maaha, mamma oll´ vasta tulnuq. Õkvalt näi äräq, et miäkit om vallalõ, mamma oll´ näost är sadanuq… Ma niguq tiidse, a küssüq es julguq. Saisõmiq niimuudu minodi vai paar, sõs mamma pühkse silmi, silest´ mul pääd ja ütel´, et papat ei olõq inämp…

Terveq mu väiku maailm juussõ kokko… Ma olli ju pruuvnuq, ma olli viimätsel aol õnnõ häid hindit kodo toonuq ja õks… Sõs mamma ütel´, et egas papa viil periselt koolnuq ei olõq, a nelläs infarkt ja om haigõmajan ja tohtriq suurõmbat luutust ei annaq…

Mul nakas´ kergemb ja nakassi naarma. Mamma tõmmas´ kõvastõ käest ja tõrõl´, et ei olõq sündsä säändsel aol niimuudu… A ma õnnõ naarsõ, selle, et mul oll´ päivikun kats viit ja kitüs päälekiq. Es olõq kuigimuudu võimalik, et ku ma naid papalõ näütä, et ta sõs õkvalt praavuma ei nakassi. Järgmine päiv mamma minnu kuuli es käsütäq, lätsimiq kuun haigõmajja.

Papa oll´ meelemõistusõl, ma litsõ tälle päivigu nõna alaq, sõs tä naarat´ ja pitsit´ mul nõrgalt kätt. Perän arstiq ja mamma arodiq, et om imeq külh, et miis infarkti üle elli. A maq tiidse, kuis as´aq tegeligult olliq. Ma lihtsäle opsõ tä terves!

Uma poiskõnõ käü parhillaq tõsõn klassin. Elläv lats, opminõ lätt tõnõkõrd väega vaivalidsõlt. Timä silmäviigaq sai edimädsen klassin kah peris pall´o vihkõ läbi leotõdus ja nii är tsurgitus. Kumminuuti meil koton ei olõq, mu lats ei piäq mu süäme peräst kah opma. Tä tiid väega häste, et maq määndsegiq katõ vai märküse peräst maaha küll lõpõ-õiq. Klassijuhataja ei olõq külh inämp jumala staatusõn, katõmiihist ja märküsemiihist om aig kangõlasõq tennüq. A opminõ lätt iks edesi ja kuis sõs inemiselatskiq raamadutarkust manoq ei võtaq, ku tsirkusõn ulliq kahruq kah tandsma ja pilli lüümä pandas.

Tuu papa tarkusõ olõ tälle küll edesi kõnõlnuq, et ku oppiq ei viisiq ja ullis jäät ja ildampa ammõtit ei opiq, saa sust sibi. Ku timä küsse, pall´o sibi tiin, ma paksõ umbkaudu nellä nika ku viit tuhandõt kruuni kuun. Tuu oll´ poiskõsõ meelest väega hää raha. Issi, a pall´o saq uma kiränigutüügaq teenit, tull´ järgmine küsümüs… Neli nika ku viis tuhat, ütli vasta tahtmist ausalõ ja sõs poiss trüüste, et mõni sibi saa kimmähe minust viil veidemb kah.

Mul oll´ kuuli kuus kilomiitret, poisil om parhillaq 300 miitret. Tä või tuud lühkeist maad tõnõkõrd kolm tunni kah tullaq. Sõs ma tiiä, et päivikun om kats vai märküs… Ütskõrd rehkendüst oppin oll´ tä joba nõun alaq andma. Issi, ma ei piäkiq inämp kuuli minemä, ku üts sibi tiin kuun 5000, sõs katõ pääle om meil 10000, tuugaq saamiq vast kuigimuudu toimõ?

Eks mi õks saamiq, olli kimmäs. Egäl aol om tuu koolinkäügigaq toimõ saad…